Te räägite, kui edukas on Novgorodi oblast, kuidas te tõmbate ligi välisinvestoreid. Millega te selle saavutanud olete?

Me muutsime oma mõtteviisi. 1991. aastal oli meie kuberner Venemaa noorim ning ta on loonud ühtemoodi mõtleva meeskonna ja väga demokraatliku õhkkonna. Me kohtleme investoreid hoopis teistmoodi kui teised Venemaa piirkonnad, me teeme kõik selleks, et investoritel Novgorodis võimalikult lihtne ja hea oleks.

Näiteks mida?

Novgorodi oblastis saavad välisinvestorid näiteks maad osta. Ei ole ju mõeldav, et investoril on tehas, kuid mitte maad selle ümber. Teiseks on meil nn. ühe akna süsteem. Teistes Venemaa linnades jooksutatakse sind ühe ametniku juurest teise juurde, aga meil saavad investorid kõik asjad korda aetud ühe ametniku juures. Novgorodis on tõenäoliselt kõige väiksem bürokraatia tervel Venemaal. Kolmandaks on meil tehnoloogia- ja äripark, liisingfirmad ja isegi USA omadega sarnane ärikool! Teeme investoritele maksusoodustusi. Novgorodis on suur hulk endise kõrgtehnoloogilise sõjatööstuse töötajaid, kes on kõrgelt haritud.

Kas topelttollid ja bürokraatia Novgorodi ja Eesti ärimeeste vahelist suhtlemist ei takista?

Moskvas ja Tallinnas räägitakse kogu aeg poliitikast. Meie räägime ärist. Novgorodis on kümneid Eesti osalusega või eestlastele kuuluvaid ettevõtteid, nagu näiteks Stroypremier, Estros, Wooder, Lacto-Novgorod ja teised. Eelmisel aastal moodustas kaubavahetus Eestiga 17 % kogu Novgorodi väliskaubandusest.

Kuidas Venemaa teie seisukohtadesse suhtub?

Teised piirkonnad vajavad muutumiseks veel aega. Mitmete linnade esindajad on üks-ühele meie seadusandluse maha kopeerinud, nad küsivad meie käest nõu ning hakkavad tasapisi aru saama, et välisinvestoreid ei pea kartma. Me oleme valmis oma edu teistega jagama.