Eesti nukuteatri kõrvale kerkiv unikaalne nukukunsti keskus on nukuteatri direktori Meelis Pai sõnul suur kompleksne muuseum, kus saab teha tutvust nii teatri enda kui ka kogu maailma nukkude võlumaailmaga, piiluda läbi klaasgalerii tõeliste nukumeistrite toimetusi ja vaadata endiste nukulavastuste salvestusi.

Parim valik teatri ligi 800 nukust on välja pandud peamiselt muuseumi esimesele korrusele. Sinna tulevad ka nukuteatri elavale legendile Ferdinand Veikele pühendatud tuba, rändnäituste saal ja väike videotuba, kus saab vaadata teatrietenduste salvestusi. Ka on seal võimalus astuda justkui ise nukuna lavastuses üles – interaktiivses mängutoas tekib illusioon näiteks vee peal või metsas seiklemisest.

Nukuteatri sisehoovi kõrval asuvale kolmekorruselisele hoonele uue siselahenduse koostanud KOKO arhitektuuribüroo juhataja Andrus Kõresaare sõnul oligi kõige keerulisem just muuseumi põhikangelaste, nukkude eksponeerimine.

Nukk peab elama

Vältimaks igavat ja staatilist väljapanekut, on nukud pandud klaasist silindrikujulistesse vitriinidesse, mille ülal ja all on väikesed mootorid, mis nukku liigutavad, et anda aimu tema karakterist ja käitumisest. “Nukk peab elama,” selgitas Kõresaar. Seetõttu kasutatakse saalides interaktiivseid vahendid, nagu ekraanid ja videolõigud, et tekitada nukkude ümber lavastustele omast õhkkonda.

Huvitavad on kindlasti teisel korrusel asuvad nukumeistrite tööruumid, kus lapsed saavad piiluda nukutegemise tööprotsessi, selleks vajalikke tööriistu ja näha poolikuid nukke.

Veel on muuseumis võimalik kuulata teatri kõigi näitlejate häälsalvestisi ja suure teatrimaketi abil saab ülevaate sellest, kuidas üks nukuteater üldse toimib ja tegutseb. “Muuseumil on oluline roll laste kasvatamisel, et teha neile selgeks, mis üldse on teater, mis on eetika, kuidas teatris käituda, mis seal püha on,” rääkis Meelis Pai.

Lavastusi imiteerib ka hoone sisekujundus, kus näiteks keldriruumi põrandad on kaetud roosidega, mis viitavad mitmetele muinasjuttudele. WC kujunduse kandvaks teemaks on “Alice Imedemaal” ja saaliruumide põrandatele on maalitud kas lavastusi meenutavad kaardid või olulisemad detailid. Muuseumi rajamine maksab üle 48 miljoni krooni ja raha selleks taotletakse Euroopa fondidest.

Ferdinand Veike: laste oma asi

•• Nukuteatri asutaja, endiselt särav ja elurõõmus 93-aastane Ferdinand Veike nimetab uut muuseumit laste oma asjaks, mida on juba aastaid tarvis olnud.

•• “Nukud suudavad teha seda, mida inimene ei suuda,” peab Veike olulisemaks just laste õpetamist nukkude abil. Lapsed saavad ise lavastuses kaasa mõelda, mis on õige ja mis väär.

•• Veike elu ja loomingut tutvustavasse tuppa pannakse välja ka kõik vanameistrile olulised nukud, näiteks Buratiino, teatri esimese etenduse “Ninatark jänku” (23. märts 1955) peategelane, rahvuslikult huvitavad tüpaaÏid, nagu Kaval-Ants ja Vanapagan, ja palju teisi.

•• Vanameister soovib ka, et lapsed saaks muuseumist väikesi just nende käe järgi tehtud käpiknukke koju kaasa võtta. “Kui nukk hakkab ise lapse käes elama, on see täiesti midagi muud kui tänapäevased surnud nukud,” muheles Veike.

•• Nunne tänav 9 asuv muuseumihoone on nukuteatriga ühendatud läbi teatri siseõue kulgeva teise korruse klaasgalerii ja keldrikorrusel asuva tunneliga. Siseõuele pannakse samuti peale klaasist katus ja sinna paigutatakse osa ekspositsioonist.