Nutt: NATO-sse kuulumine ei tõmba Venemaa viha Eesti peale

 (36)
Nutt: NATO-sse kuulumine ei tõmba Venemaa viha Eesti peale
Reuters

Riigikogulane ning Eesti NATO ühingu nõukogu liige Mart Nutt (IRL) ei nõustu kirjanik Jaan Kaplinski väitega nagu muudaks NATO-sse kuulumine Eesti-Vene konflikti tõenäolisemaks.

Kaplinski avaldas tänases Eesti Päevalehes arvamust, et Eesti kuulumine NATO-sse suurendab konflikti ohtu Venemaaga.

Nutt ütles Päevaleht Online’ile, et Eesti kuulumine allianssi hoopis vähendab tõenäosust Venemaaga relvakonflikti tekkeks.

„Kui arvestame Eesti-Vene suhete tausta, siis kuuludes NATO-sse ei ole ilmselt mõeldav Eesti-Venemaa relvastatud konflikt väljaspool NATO-Venemaa konflikti. NATO-Venemaa vaheline konflikt ei ole aga eriti tõenäoline,“ lisas ta.

Kaplinski kirjutas tänases arvamusloos, et julgeolekupoliitika arutlustest on välja jäänud küsimus, kas Eestil ja teistel Balti riikidel poleks olnud parem valida praeguse NATO kursi asemel Austria ja Soome variant.

Nutt leidis, et Austria ja Soome puhul tuleb vaadata ajaloolist konteksti, kuidas nende riikide neutraliteedipoliitika kujunes.

„Soomele sunniti see tegelikult 1948. aasta Pariisi rahulepinguga peale. Soome on siiamaani sellest kontseptsioonist kinni pidanud,“ lisas ta.

Nutt meenutas, et Austrial ei ole lubatud NATO-ga ühineda 1955. aasta riigilepingu alusel.

„Seetõttu ei saa Austria seda küsimust isegi tõstatada, sest see nõuab Venemaa kui ühe lepinguosalise nõusolekut. See on keskne põhjus, miks NATO diskussioon Austrias pole aset leidnud,“ lisas ta.

Samal teemal:

„Kui Eesti tõstatab selle küsimuse (Soome ja Austria mudel – toim.), siis seatakse end võrdväärsesse olukorda nende riikidega, kellel ei olnud vabat tahet otsustada ning see oleks Eesti puhul täiesti arusaamatu käitumine,“ ütles Nutt.

Kaplinski kirjutas ka seda, et Eesti peaks vältima muutumist USA vasalliks.

Nuti sõnul pole Ameerika Ühendriigid ei ole kindlasti huvitatud ühestki vasallist.

„Kui räägime suhetest USA-ga, siis me oleme liitlased ja me oleme liitlased NATO-sse kuulumise läbi. Selle kaudu ei saa kuidagi öelda, et Eesti oleks Ameerika Ühendriikide suhtes rohkem vasalliseisundis kui seda on Saksamaa, Norra, Poola või mõni teine NATO liikmesriik. See on väga kunstlik ja otsitud väide,“ lisas ta.

Itaalia välisminister: Venemaaga tuleb rääkida

Samuti NATOsse kuuluva Itaalia välisminister Franco Frattini ütles eile Tallinnas, et Euroopa Liidu huvides on hoida Venemaaga strateegilist partnerlust, samuti tuleks kasutada Vene–NATO nõukogu selleks, et Venemaaga läbi rääkida.

"Kõigi 27 Euroopa Liidu liikmesriigi huvi on hoida Venemaad strateegilise partnerina," ütles ka Frattini eile Tallinnas koos Eesti välisminister Urmas Paetiga antud pressikonverentsil. Frattini lisas, et Venemaa suhtes tuleks ajada positiivse hõlvamise, mitte ohjeldamise poliitikat.

"Eesti toetas NATO suhete normaliseerimist Venemaaga," märkis Frattini, viidates Venemaa–NATO nõukogu töö taastamist, kui Vene–Gruusia sõjast oli mitu kuud mööda läinud. Tema sõnul on Venemaa–NATO nõukogu just selleks, et Venemaaga ka ebamugavaid asju arutada. "Tahame rääkida Venemaaga näiteks energiaturvalisusest," tõi Frattini näite.

Kuid siiski peaks heade suhete hoidmisel Venemaaga olema piir. Punaseks jooneks, mida ületada ei tohi, on Frattini sõnul riikide territoriaalne terviklikkus ja arusaam, et ühelgi riigile ei tohiks anda mõjusfääri väljaspool omaenda piire, kus ta omapäi tegutseda saaks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare