Õhumüümise taga tekib tava

Enno Tammeri intervjuu aastaraamatust "Kes?Mis?Kus?"

Kord nädalas võib kohata üht õnnetut talongikest, mis annab teada, et tellige aastaraamatut "Kes? Mis?Kus?". Ja ei ühtegi selgitust, miks paganama pärast keegi peaks seda tegema. Heal juhul võib keegi ju mäletada, et lipsas uudistest läbi, kuidas keegi Tammer olla selle üllitise idee autor ja peatoimetaja ning väita, et käib klassikaline õhumüümine.

Jah, kindlasti ongi tegu õhumüümisega, nii nagu kohtab paratamatut õhumüümist iga uue asja puhul. Kuid õhumüümise varjus on mitme inimese igapäevane askeldamine, et tellija ei saaks meid peatselt õhumüüjateks sõimata.

Minu jaoks suurim mure on olnud, et me ei jõua, ei saa hakkama, ei oska.

Kuigi ideega kõndisin ringi küll juba eelmise aasta lõpust peale ning teatavaid rutiinseid ettevalmistusi aastaraamatu tava käivitamiseks tegin selle aasta algusest peale, võttis oma aja, et teha selgeks koostööprojekti kahele osapoolele, kirjastusele Tänapäev ja Eesti Päevalehele, kui geniaalse idee olen neile kandikul pakkunud.

Jumala abiga võtsid nad lõpuks ikkagi tuld ning nii õnnestus neile juba õhk maha müüa. Kui see õnnestus, tekkis ka esimene kindlustunne.

Nii et aastaraamatu tegijad pabistavad, et ei oskagi seda teha ning rabistavad ja ei jõua valmis.

Hetkeseisu kaardistaks küll nii, et 480-leheküljelise raamatu ilmumiseks on koos tekstid, fotod, graafikud ning täistuuridel käib raamatu küljendus-kujunduslik tegemine, et mahtuda lubatud raamidesse – "Kes? Mis? Kus?" ilmub detsembri algul.

Pideva võrdluse ja malli võtmisena on silme ees soomlaste samalaadne väljaanne "Mitä? Missä? Milloin?", mida koostab eraldi mitmeliikmeline toimetus aastaringselt. Mis siin pattu salata, meil pole olnud eraldi toimetust ega ka aastaringset ettevalmistust. Mistõttu jah rabistamist on rohkem.

Väga lühikese ajaga peavad valmima mingid mudelid tegelikult paljudeks järgnevateks aastateks. Sest kogu ettevõtmise mõte on ikkagi kaugem, kui vaid ühekordse väljaande tegemine. Mõte on, et selline aastaraamat saab tavaks ning "Kes? Mis? Kus?" ilmub iga aasta lõpus.

Paljud küsivad ja pahaseltki, mis õigusega nimetatakse kavandatavat aastaraamatuks, kui selge, et raamatu ilmumise päevaks pole aasta veel lõppenudki.

Ei varjagi, et loomulikult on võimatu, nii trükitehnilistel kui küljendus-kujunduslikel põhjustel, saada aastaraamatusse kõik oluline ajavahemikus 2000. aasta 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini.

Praegu on selge jäme joon tõmmatud 1. septembri peale ehk esimese aastaraamatu "Kes? Mis? Kus?" aasta on 1. jaanuarist kuni 31. augustini. Välja arvatud peatükk spordist, kuhu mahuvad ka Sydney tulemused.

Tuleviku skeemi kohaselt hakkabki aastaraamatu "Kes? Mis? Kus?" aasta olema septembrist septembrini. Ehk: kui ilmutame juba teise "Kes?Mis?Kus?-i" 2001. aasta kohta, siis on selles vaatluse all aeg 2000. aasta septembrist kuni 2001. aasta septembrini.

Niisiis, ikkagi petukaup – reklaamitakse "Kes? Mis? Kus?-i" kui aastaraamatut, aga tegelikult on vaid kolmveerandaastaraamat. Kes tahab võib ju nii mõelda. Uue tava käimalükkamiseks pidi paratamatult määratlema selge ajalise piiri ning alustama.

Kuid et ei tekiks tunnetki petukaubast, püüame anda midagi lisaks, midagi täiendavalt kolmveerandaasta olulisemate sündmuste fikseerimisele.

Nii on üks peatükk pühendatud sajandi tegijatele, sajandi suurimatele nimedele nii maailmas kui Eestis. Ehk lugeja leiab pisiportreid sellistest kuulsustest (või ka kurikuulsustest) nagu Bill Gates, Mahatma Gandhi, Leninist ja Stalinist ja Hitlerist rääkimata.

Et esimese "Kes? Mis? Kus" aasta jääb lühemaks, siis sellevõrra oleme võtnud sihi teha mahukamaks peatükk nimega "Faktimaailm".

See on 80 lehekülge erinevaid fakte, mis paljuski seostatavad raamatu muudes peatükkides läbijooksva infoga. Näiteks kui peatükis "Maailm" on alapeatükk nimega "Õnnetused" ning seal kirjeldus Prantsumaal Concorde`iga juhtunud lennuõnnetusest, siis "Faktimaailmas" andmed kümne aasta suurimatest lennuõnnetustest.

Või et seoses olümpia-aastaga on iseenesestmõistetav, et "Faktimaailm" annab eestlastest olümpiamedalisaajate nimekirja. Rääkimata nii tavalisest nagu järgmise aasta juubilarid.

Järgmise aasta juubilarid? Mitte lõppeva aasta?

Just, järgmise aasta, 2001. aasta juubilarid. Sellevõrra tõuseb raamatu nii öelda tarbimisväärtus, sest juubilare on vaja ette teada, mitte tagantjärgi.

Nii et aeg aastaraamatus kulgeb justkui mitmel eri moel. Üht otsapidi jah oleme juba tõesti järgmises aastas ning näitame, kel maailma või Eesti nimekamatest ümmargune sünnipäev tulekul. Üht otsapidi on raamat loomulikult kinni vaid aastas 2000, kirjeldades ja fikseerides lõppeva aasta sündmusi nii Eestis kui maailmas, nii majanduses, kultuuris kui ka spordis.

Samas aga paramatult peatub aeg ka aastas 1999, sest paljugi aastal 2000. on seotud aastaga 1999. Näiteks peatükk "Tunnustus", mis tutvustab Eesti ordeni-ja medalisaajaid ning nii Eestis kui maailmas preemiatega pärjatud inimesi, sest on ju selge, et see tunnustus on tegelikult 1999. aasta tegevuse eest.

Või peatükk "Lennuk", kus püütud jälgida ümbermaailmareisil oleva Eesti purjeka teekonda nende logiraamatu abil, algab samuti aastast 1999. Hetkest, kui Lennuk teele läks.Kui veel täpsustada, siis täiesti teadlikult palusin Tõravere ilmatargal Ain Kallisel kohe esimeses raamatus võtta ilmastikunähtuste jälgimise algpunktiks september 1999.

Ühesõnaga – üks puder ja kapsad.

No ise kasutaks pigem sõnapaari mitmekihiline tort. Ei tea, kuidas see õnnestub, aga põhimõtteliselt "Kes? Mis? Kus?" olemuslikult peakski olema võimalikult mitmekesine ja -tasandiline.

Ühtpidi kindlasti kui teatmeteos. Et on palju fakte ja erinevaid andmeid-edetabeleid ning on kronoloogia, mis teenib eesmärki, et ka aastaid hiljem võiksid kohe näha, mis päeval mis juhtus. Kuid teisalt peaks ka aastaraamat olema korralik lugemise materjal.

Kõige selgemalt kannavad aastaraamatu olemuslikkust kaks suuremat peatükki "Eesti" ja "Maailm", olles ülesehituseltki kahetasandilised. Nendel külgedel jookseb eraldi ajariba. Ehk kuupäevade kaupa alates 1. jaanuarist kuni 31. augustini on näha, mis olulist ühel või teisel päeval sündis. Ajariba on kuivas telegrammstiilis – üks-kaks lauset.

Kuid samas kõrval on Eesti ja maailma sündmused jaotatud temaatilisteks alapeatükkideks. Näiteks nagu Eesti/tähtteemad, Eesti/skandaalne, Eesti/uued seadused, Eesti/õnnetused, Eesti/kuriteod. Või: maailm/Putin, maailm/Tshetsheenia, maailm/ USA valimised. Temaatilisse alapeatükki mahub teatud arv olulisemaid sündmusi , mis on lahti kirjutatud rohkem kui telegramm-stiili üks-kaks lauset.

Ning kõik on soomlastelt maha viksitud?

Maha ei olnud vaja midagi viksida. Neil oma ja meil tuleb oma. Just temaatilise lähenemise poolest kindlasti erineb "Kes?Mis? Kus?" soomlaste samalaadsest üllitisest. Soomlased valdavalt piirduvadki ainult kronoloogilise ülevaatega, millele lisaks leiab nende raamatust pikki artikleid erinevatel teemadel.

Selliseid pikki artikleid nagu soomlastel meil ka ei tule. On aga lühikesed, aasta tippteemadele pühendatud kommentaarid.

Tammeri ennustusnurk

Milliseks kujuneb aastaraamatu "Kes?Mis?Kus?" hind raamatupoes?

Raske ennustada, sest iga pood paneb oma hinna. Tõe-näoliselt võib see hind olla 260- 280 krooni. Igal juhul pakutav ettetellimise hind on märgatavamalt odavam.

Kas seda aastaraamatut keegi tahab ka?

Usun, et vaatamata aastaraamatu müüki jõudmisele aasta lõpus, pääseb "Kes? Mis? Kus" lõppeva aasta edukamate raamatute edetabelisse.

EELMISED ENNUSTUSED. Lõppes sportlik ennustusvõistlus, kus Toomas Savi, Signe Kivi, Tiit Karuks, Jaan Talts ja Enno Tammer püüdsid ette näha Eesti nimekamate sportlaste käekäiku olümpial. Ennustusvõistlusel pidid osalejad vastama, kas üks või teine sportlane tuleb olümpiavõitjaks või esikolmikusse või esikuuikusse ning määratlema sportlase täpse koha. Iga õige vastus andis kolm punkti ja täpse koha õigesti ennustamine viis punkti.

TULEMUSED. Riigikogu esimees Savi, kultuuriminister Kivi, spordiajakirjanik Karuks – 60 punkti. Olümpiavõitja Talts ja ajakirjanik Tammer – 57 punkti.

Enim mindi alt vehkleja Kaido Kaaberma, viievõistleja Imre Tiidemanni, kettaheitja Aleksander Tammerti ja sõudja Jüri Jaansoni tulemusega.

AUHIND. Võitjaile auhinnaks loomulikult trükivärske aastaraamat "Kes?Mis?Kus?", milline esimesena võtab kokku ka olümpiamängude tulemused.