Ohus naaritsatele pannakse “saba” järele
Eesti euroopa naaritsate väljasuremisohust päästmisega tegelevad teadlased püüavad ööpäevase videouuringuga välja selgitada, miks tehistingimustes sirgunud loomad kipuvad olema agressiivsed ega saa järglasi.
Naaritsauurija Tiit Marani sõnul paigaldatakse lähipäevil Tallinna loomaaia ohustatud liikide paljunduskeskusse kuue naaritsapesakonna järglaste uurimiseks videokaamerad. “Pidevalt loomade käitumist jälgides loodame lahendada nende paljunemisega seotud probleemi, miks paljud keskuses ilmavalgust näinud isasloomad käituvad sigimisperioodil ebanormaalselt,” selgitas Maran mitmeaastase uuringu eesmärki, millesarnast pole Eestis varem veel tehtud.
“Kui me paneme praegu sellised isased emastega kokku, siis paaritumise asemel hakkab suur osa neist emaseid aktiivselt ründama, nähes vastassugupooles kas saaklooma või konkureerivat isaslooma. Loodusest pärit loomadega pole kunagi sellist probleemi olnud,” ütles naaritsauurija.
Marani hinnangul võivad tehistingimustes sirgunud isasloomade agressiivsuse põhjused selguda mõne aastaga ning uuringu tulemused oleksid olulised kogu Euroopas. “Teadmist, kuidas naaritsate agressiivseks muutumist vältida, saaks rakendada nii Hiiumaal, kuhu on juba kuus aastat naaritsaid taasasustatud, kui ka Hispaanias ja Saksamaal, kus taastamiseksustes püütakse seda kahaneva arvukusega loomaliiki väljasuremisest päästa,” tähendas Maran.
Tema sõnul oleks agressiivsete isasloomade loodusesse laskmisel oodatu asemel hoopis vastupidised tagajärjed. “Naaritsate taastootmisel on ülimalt oluline, et me saaksime loomi valida mitte ainult nende käitumise, vaid ka geneetilise väärtuse alusel. Kuna nad on meil ülimalt haruldased, on iga loom väga tähtis.”
Üks agressiivsuse põhjus võib Marani arvates peituda asjaolus, et euroopa naarits on vabas looduses väga üksildase eluviisiga. “Võimalik, et paljunduskeskuste kitsamates oludes, kus loomad on üksteisele väga lähedal, tekitab see neil stressi, mis muudabki nad agressiivseks,” ütles ta. “Samalaadset vaegkäitumist on varem täheldatud gepardite puhul.”
Haruldane euroopa naarits
•• Euroopa naaritsa viimased looduslikud asurkonnad kadusid Eestist 1990. aastate alguses ja loom on kõikjal ülimalt ohustatud. Säilinud on ta vaid väikesearvulistes ja kiiresti hääbuvates asurkondades Hispaanias, Prantsusmaal, Rumeenias, Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas. Kadumise peapõhjuseks on ameerika naaritsa ehk mingi sissetung tema põlistele elualadele.
•• Võimalusi euroopa naaritsa looduslikke asurkondi säilitada pakuvad meie suuremad saared Hiiumaa ja Saaremaa, kuhu mink ei pääse ja kus leidub piisavalt elupaikadeks sobivaid vooluveekogusid. Naarits toitub peamiselt konnadest, kaladest ja närilistest ning liigub harva veest kaugemale kui sada meetrit.
•• Hiiumaale on Euroopa naaritsaid asustatud 2000. aastast alates ning praeguseks on saarel moodustunud asurkond hakanud suhteliselt jõudsalt kosuma. Tallinna loomaaias elab ligikaudu sada looma. Et euroopa naaritsa populatsioon oleks elujõuline, peab neid enne sigimisperioodi olema umbes sada isendit.
