Kohalikud keskkonnaametid kriip­sutasid merele suunatud harjutusalade keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus maha peaaegu kõik kaitseministeeriumi välja pakutud harjutuskohad. Ainsana sobiks vaid Lää­ne- ja Ida-Virumaa piiril asuv Letipea.

Tallinna tehnikaülikooli mere­süsteemide instituudi vanemteadur, merele orienteeritud harjutusalade keskkonnamõju hindamise aruande üks koostaja  Urmas Raudsepp nentis, et kui arvestada ametite ja kohalike inimeste arvamust, siis peaks kaitsevägi jätkama harjutamist Soomes.

Rahaliselt läheb aga kaitseväe õhutõrjedivisjoni ja suurtükiväegrupi Soomes harjutamine maks­ma 28 miljonit krooni, samal ajal kui Eestis saaks harjutused läbi viia kahe miljoni krooniga.

Raudsepa arvates saaks paaris paigas laskeharjutusi hoolikalt planeerides siiski teha. „Kõige sobivamad harjutusalad oleks Rutja ja Kõpu. Heade eeldustega on ka Letipea harjutusala,” selgitas Raudsepp.

Omavalitsused leebuvad

Varem oli kaitseministeerium keskkonnauuringute käigus välja valinud kaheksa merele orienteeritud harjutusala. Teadlased välistasid neist täielikult Aseri ja Juminda kasutuselevõtu. Teatud mööndustel on võimalik laskeharjutusi teha Nõva Ristinina, Nõva Liivanina ja Sõmeri harjutusalal. Kuid nende paikade kasutamise vastu on protestinud keskkonnakaitsjad. Nõva sobimatust on tunnistanud ka keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna juhataja Nele Loorentsi sõnul on praegu võimatu Eestis korraldada laskeharjutusi, mille ohutusala on maismaal liiga suur. Siiski pole omavalitsused tema sõnul enam merele suunatud harjutusväljakute rajamise tingimusteta vastased. „Esialgu kardeti, et tahetakse rajada kinnine väljak, mida kasutatakse peaaegu iga päev. Kui aga selgus, et kasutamine kestab kuni kaks nädalat aastas, siis nõustuti, et see koht tuleb Eestis leida,” selgitas Loorents.

Ükski omavalitsus ei ole kaitseväelastele oma jah-sõna andnud. Näiteks on suurt vastuseisu avaldanud eriti perspektiivikaks peetava Rutja kandi elanikud, kes kardavad, et kaitseväelased lõ­huksid teid ja sildu ning tekitaksid tugevat müra.

Nii Loorentsi kui ka Raudsepa arvates saab neid ohte ära hoida. Näiteks võib harjutusi läbi viia talvel, mil need häiriksid turiste ja loodust kõige vähem.

Häirib hülgeid, karusid ja linde

•• Urmas Raudsepa sõnul segab merele suunatud laskeharjutuste alade kasutuselevõttu Eesti mitmekesine loodus. Aruandest selgus, et kui kevadel ja sügisel häiriksid laskeharjutused rändlinde ja kalu, siis talvel segaksid laskjad poegivaid hülgeid ja magavaid karusid.

•• Lisaks ei pääseks rasked kaitseväe masinad rannikule kevadi­ti ja pehmel talvel kehvade teede tõttu ligi. Aasta ringi häiritaks ka lennu- ja laevaliiklust. „Lennuliiklust ja laevaliiklust on võimalik ümber suunata, aga linde ja hülgeid eriti ei juhi,” lisas Raudsepp.