Ohvitseride read hõrenevad veelgi
Järgmise aasta 1. septembriks võib olla kaitseväe tegevteenistuses ligi 130 ohvitseri, kes ei vasta kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kõrgharidus-nõudele. Kuna selle aasta aprilli seisuga oli tegevteenistuses üldse 964 ohvitseri, puudutab nõue iga seitsmendat ohvitseri.
Sama seadus ütleb, et kaadrikaitseväelane, kes ei ole selleks ajaks omandanud vastavat haridust ja sõjaväelist väljaõpet, viiakse atesteerimistulemuste põhjal teenistuse huvides tema haridusele ja sõjaväelisele väljaõppele vastavale ametikohale. Sisuliselt tähendab see madalama astme ametikohta.
Kaitseväe juhataja, kindralmajor Ants Laaneots möönis, et probleem on tõepoolest. “On selge, et kaitsejõud on huvitatud oma personali hoidmisest, sest ohvitserkond ei kujune üleöö. Kapteneid või kaptenmajoreid ei ole võimalik tänavalt palgata ega lühikese ajaga ette valmistada,” ütles ta.
Mis neist saab?
Laaneots selgitas, et kõrghariduseta ohvitseride kontingendist moodustavad ühe osa need, kes on lõpetanud sõjalise õppeasutuse või pikaajalised kursused näiteks Soomes, Rootsis, Taanis, ·veitsis, Saksamaal. See ei vasta aga Eesti normide kohaselt isegi meie rakenduskõrghariduse standardile.
Teine osa ohvitsere õpib, aga tõenäoliselt ei jõua enne tähtaega kõrgkooli lõpetada. “Nende osas peame kaitseministriga läbi rääkima ja tegema mõistliku otsuse. Kolmanda osa moodustavad need, kes ei ole õppima asunud või kelle õpingud on lootusetult katkenud, ja nende suhtes ei ole ma täna valmis vastama,” sõnas Laaneots.
Laaneotsa sõnul on kaitseväe ühendatud õppeasutuste juurde loodud komisjon, mis peab hindama välisriikide sõjaliste õppeasutuste õppekavasid ning võrdlema neid Eesti õppekavade ja nõuetega ning siis otsustama, kas välisriikides sõjakooli lõpetanud ohvitseride haridus vastab Eesti kõrgharidusnõuetele. Tema sõnul võib välismaa sõjaliste õppeasutuste õppekava tihtipeale olla mahukam meie rakenduslike ja muude kõrgkoolide programmidest.
Kui välismaa sõjalise õppe- asutuse lõpetanutel on mingeid ainepunkte puudu, siis tuleb kaitseväe ühendatud õppeasutuste juures või selle kaudu leida võimalus, kuidas puuduvaid õppeaineid vajalike ainepunktide ulatuses omandada.
“Vara on rääkida konkreetsest lahendusest, töögrupp alles hakkab tegevusvariante läbi töötama. Ohvitserikorpuse arendamist, sealhulgas hariduse küsimusi ja sotsiaaltagatiste süsteemi, tuleb vaadata tervikuna,” ütles ta.
Kaitseministeeriumi sõnul pole töögrupp veel midagi otsustanud, sest esimene kohtumine toimus alles sel nädalal ja lahendusi pole veel välja pakkuda.
Tegelikult on kõrghariduseta ohvitseril olnud piisavalt aega mõelda, kas minna õppima või seaduses määratud tähtaja saabudes arvestada madalama ametiga. Juba 2001. aastal andis toonane kaitseminister Jüri Luik välja määruse, mis sätestab kaadrikaitseväelastele vastavalt sõjaväelisele auastmele esitatavad haridusnõuded.
Sõjaväelise kõrghariduse neli astet:
Sõjaväelise kõrghariduse
neli astet:
•• Esimene aste on kaitseväe ühendatud õppeasutuste kolme-aastane põhikursus, kus omandatakse rühma- ja kompaniiülema oskused.
•• Pärast selle kursuse lõpetamist saavad kadetid rakendus-kõrghariduse ja nooremleitnandi auastme.
•• Teine aste viiakse läbi kahe-aastase keskastmekursusena, mille jooksul omandatakse pataljoni ja brigaadi staabi noorem- staabiohvitseri oskused ning magistrikraad.
•• Kolmas aste on pooleteiseaastane vanemstaabiohvitseride kursus koostöös Balti kaitsekolledÏiga.
•• Samuti on võimalik vastava sisu ja tasemega väljaõpe läbi teha mõne välisriigi staabikolledÏis.
•• Neljas aste korraldatakse kõrgemate staabiohvitseride ja kindralstaabiohvitseride kursusena Balti kaitsekolledÏis või välismaa staabikolledÏis.
Allikas: kaitseministeerium
