Põhja politseiprefektuuri ringkonnaprokurör Saskia Kask kinnitas, et menetlusliigi valikul seab prokurör kõrgemale lapse huvid, sest lapse tervis on tähtsam, kui üks-kaks aastat pikem vangistus kurjategijale.

Üldmenetlus tähendab täispikka kohtuprotsessi, kus kõiki tõendeid uuritakse suuliselt ja vahetult. Lihtmenetlused on lühimenetlus, kokkuleppemenetlus ja käskmenetlus, mida seksuaalkuritegude puhul ei saa kasutada.

Lühimenetlus toimub toimiku materjalide põhjal, tunnistajaid välja kutsumata, ka kannatanu kohtusse ilmumine pole kohustuslik. Et see hoiab kokku riigi raha, võetakse vastutasuks karistusest maha kolmandik.

Kokkuleppemenetluses toimuvad kaitsja, prokuröri ja kahtlustatava vahel läbirääkimised, kus sõlmitakse kokkulepe süüdistuse ja karistuse osas ning kohus kokkuleppega nõustudes kinnitab selle.

Kuna kokkulepe on läbirääkimiste tulemus, on selge, et ka karistused on mõnevõrra leebemad, muidu puuduks ju kahtlustataval kokkuleppemenetluseks huvi.

Seega võib lihtmenetluste puhul kurjategija n-ö pääseda kergema karistusega, kuid siin on koht, kus prokurör peab kaaluma — avalikkuse huvi karistuse ranguse suhtes versus lapskannatanu, kes peab kohtupuldis teiste kuuldes talle äärmiselt ebameeldiva sündmuse kohta ütlusi andma.

Prokuröri dilemma

Siiani ongi seksuaalse väärkohtlemise asjades lapskannatanute ülekuulamisel enamasti  kasutatud videoülekuulamist ehk lapsel on ideaalis vaid üks kord vaja juhtunut meenutada ning kohtusse teda enam ei kutsuta, vaadatakse vaid vastavat videolinti. Lastekaitsetalitusel on olemas spetsiaalne videoülekuulamiste tuba, sarnased toad on olemas ka Tartus ja Pärnus, kahjuks puudub see Ida-Virumaal.

Prokurör Saskia Kask on aga seda meelt, et pedofiili ei muuda. Pedofiil on tema hinnangul kõige suurema retsidiivsusega kurjategija, kuivõrd tegemist on seksuaalsuunitlushäirega.

Enamik juhtudest politseini ei jõua

•• Põhja politseiprefektuuri lastekaitsetalitus on alates 2004. aasta kevadest tuvastanud ligi sada pedofiilide ohvrit, enamik neist poisid. Sellesisulisi avaldusi laekub politseile keskmiselt 5 avaldust kuus. Põhja ringkonnaprokuratuur saatis 2004. aastal kohtusse viis süüdistatavat, ohvreid oli 19. 2005. aastal oli süüdistatavaid 18 ja ohvreid 36 ning eelmisel aastal süüdistatavaid 14 ja ohvreid 38.

•• 90 protsenti ahistamisjuhtudest politseini ei jõua.