“Õiguskantsler on kogu õigusloomega väga tihedalt seotud isik, ta osaleb sõnaõigusega valitsuse istungil, tal on õigus võtta seisukohti ka menetluses olevate eelnõude kohta ja kahtlemata konsulteerib ta ka presidenti,” ütles põhiseaduskomisjoni esimees Indrek Meelak. “Ma ei oska öelda, miks ta ei kasutanud selle pika protsessi vältel oma õigusi ja miks ta andis presidendile nõu seadus välja kuulutada.”

Keskerakonda kuuluv Meelak pidas ebakorrektseks, et Jõks tutvustas esmalt oma ettepanekut ajakirjanikele ja alles seejärel saatis kirja riigikogule.

Jõksi rünnati ka selle eest, et ta ei suvatsenud tulla rahvasaadikutele esinema.

“Õiguskantsler on öelnud, et selle seadusega seoses valitseb Eestis oht põhiseaduslikele väärtustele. Millised veel kõrgemad väärtused võisid olla argumendiks, et ta ei saanud tulla neid põhiseaduslikke väärtusi kaitsma?” küsis Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi.

Rahvaesindajaid häiris ka Jõksi arvamus, et kohalikes volikogudes ei lahendata küsimusi maailmavaatelisel pinnal. Rahvaliitlane Mai Treial märkis, et tema teeb Jõgeva volikogu liikmena otsusi lähtudes maailmavaatest ja mitte onupojapoliitikast.

Treiali parteikaaslase Elmar Truu hinnangul ei ole Jõks käitunud õiguskantslerina nii, nagu oldi harjunud Eerik-Juhan Truuvälja puhul. “Valimised liginevad suure kiirusega. Selle seaduse võttis riigikogu vastu 27. märtsil. Õiguskantsler mõtles kaks kuud, mida teha ja viivitas oma otsusega,” ütles Truu.

Isamaaliidu ja Mõõdukate poliitikud kaitsesid nii Jõksi kui ka valimisliitude moodustamise õigust. Samuti meenutasid nad koalitsioonile, et Jõks sai nende häältega ametisse.

Mõõdukas Liia Hänni kiitis õiguskantslerit selle eest, et ta on jäänud ustavaks põhiseadusele ja täidab oma ülesannet südametunnistuse järgi, nagu ametivandes lubas.

Hänni pidas valimisliitude kaotamist mitte ainult demokraatia, vaid ka terve mõistuse vastaseks. “Selles sammus võib näha nõukoguliku mentaliteedi taassündi, kus tähtsustatakse üle parteisse kuulumist,” lausus Hänni.

Isamaaliitlase Sirje Endre sõnul oleksid Põhiseaduse Assamblee liikmed hirmust kahvatunud, kui nad teadnuks, et kümme aastat hiljem toimub riigikogus selline põhiseaduse väänamine ning kodanike õiguste ja vabaduste piiramine.

Jõks viib nüüd kohalike valimiste seaduse riigikohtusse, kes peab kahe kuu jooksul otsuse langetama.