Õiguskantsler tegi linnavõimule märkusi
Tallinna linnavalitsuse tellitud struktuurplaan, mis lubab rajada lauluväljaku ja Maarjamäe lossi vahelisele alale 15- kuni 20-korruselise äri- ja eluhoone, ärgitas kuut Pirita elanikku õiguskantsleri poole pöörduma. Sealsete elanike hinnangul läheb struktuurplaan vastuollu avalike huvidega.
Rahulolematud linlased arvavad, et Tallinna võim on arvestanud vaid ümberkaudsete maaomanike huve, kelle hulka kuuluvad teiste seas SA Tallinna Lauluväljak ja AS Eesti Näitused, jättes samal ajal piirkonnas elavate inimestega konsulteerimata. Kaebuste ajel tegi õiguskantsler linnavalitsusele demokraatlike tavade järgimist puudutavaid märkusi, rõhutades, et põhjendatud vastuseisu puhul tuleb struktuurplaanist loobuda.
„Probleem seisneb selles, et kui struktuurplaan hakkab hilisemaid planeeringuid ülearu mõjutama, siis ei saa avalikkust linnaruumi kujundamisse kaasata,” selgitas õiguskantsleri pressiesindaja Jaana Padrik. Õiguskantsleri soovitused on mõneti ka ennetava maiguga. Nimelt tõmbas ta kõnealuse juhtumi puhul paralleeli Paljassaare struktuurplaaniga, mille järgimise tegi linnavalitsus linnaplaneerimise ametile kohustuslikuks.
Rahulolematud Pirita elanikud märgivad, et struktuurplaani koostamisel on silmas peetud kindlate isikute huve.
Lugesid ajalehest
„Kohalikud tutvusid struktuurplaaniga alles ajalehe vahendusel,” nentis üks õiguskantsleri poole pöördunutest, Enn Veskimägi. „Praegu on piirkond määratud ühiskondlike ja puhkeehitiste alaks, kuid struktuurplaan muudaks selle korruselamute maaks, mis tekitaks probleeme elukvaliteedis ja liikluskorralduses.” Veskimäe hinnangul lähtuti plaani koostamisel peamiselt Eesti Näituste huvidest.
Aktsiaseltsi juhataja Igor Pihela lükkas sellised süüdistused tagasi. „Esiteks puudutab struktuurplaan minu eraomandis olevat maad, seega pole teistel õigust minu taotlusi vaidlustada,” avaldas ta oma arvamust. „Peale selle saavad naabrid kindlasti võimaluse kaasa rääkida detailplaneeringute menetlemise ajal.”
Pihela seisukohtadega nõustus ka Tallinna abilinnapea Taavi Aas. „Struktuurplaan on esialgu kõigest ettepanek.”
Õiguskantsler on varemgi kritiseerinud
•• Õiguskantsler on heitnud kahtlusevarju ka eelmise aasta suvel valminud Paljassaare sadama-ala struktuurplaanile, mille Tallinna linnavalitsus oma protokollilise otsusega kinnitas.
•• „Sellisest teguviisist võib järeldada, et kõnealuse struktuurplaani järgimine tehti linnaplaneerimise ametile kohustuslikuks,” vahendas õiguskantslerit tema pressiesindaja Jaana Padrik. „Õiguskantsleri hinnangul ei tohi struktuurplaani järgimine aga kohustuslik olla, sest see ei vasta hea halduse tavadele.”
•• Õiguskantsleri kirjas Tallinna linnavalitsusele oli märgitud ka seda, et rahulolematuse ilmnemisel tuleb struktuurplaanist taganeda.
•• Paljassaare sadama-ala struktuurplaan hõlmab 40,5 hektari suurust ala poolsaare kaguosas.
•• Ala asub strateegiliselt tähtsate tõmbekeskuste vahel – põhjas asuvad Natura 2000 linnuhoiuala ja Pikakari rand, läänes elurajoon ja vanalinn ning idas tööstuspiirkonnad.
•• Piirkond on kavas kujundada elu-, töö- ja puhkefunktsioone ühendavaks segakasutusalaks.
