Nimelt oli maadevahetuse kohtuniku Valeri Lõõniku allkirjaga otsuses olulisi etteheiteid selle kohta, kuidas saadi kolmandaid isikuid (kohtualuseid Toomas Annust, Kalev Kangurit, Tullio Liblikut, Einar Vettust, Tarmo Pedjasaart) jälgides tõendusmaterjali. Õiguskantsleri aruandes seisab ka, et tegelikult ei kuulatud pealt ei Reiljanit ega Tuiksood, vaid just kedagi kolmandat – ning selles osas tunnistas Teder load õiguspäraseks.

Menetlusnorme ei rikutud

„Õiguskantsler ei tuvastanud, et kõnealuse kriminaalmenetluse läbiviimisel oleks kaitsepolitsei või prokuratuur ilmselgelt rikkunud kriminaalmenetluse seadustiku norme,” on selgelt kirjas ja see sai olla ka ainus põhjus, miks Teder tegi riigikogule ettepaneku võtta nii Reiljanilt kui ka Tuiksoolt saadikupuutumatus.

Eesti Päevalehel ei olnud teisipäeval ega eile võimalik Tederi kommentaari saada, kuid selleks polnud ka eriti lootust – nimelt ei kommenteeri õiguskantsler kohtuotsuseid.

Maadevahetuse esimese astme kohtuotsuse edasikaebamise tähtaeg on 15 päeva järel alates teisipäevast ning prokuratuur on selgelt välja öelnud, et otsus apelleeritakse.

Riigile on seitse aastat kestnud protsess läinud ilmselt maksma juba miljoneid eurosid, sh maakohtus välja mõistetud 1,3 miljonit kaitsekuludeks.

Õiguskantsler Indrek Teder õiendab:

Eesti Päevaleht eksitab lugejat, jättes mulje, et õiguskantsleri poolt saadikupuutumatuse asjas antud seisukoha ja maadevahetuse asjas esimese astme kohtuotsuse vahel on vastuolu. Selline seisukoht on otseselt väär, kuna vastavalt põhiseadusele ja seadusele õiguskantsler ei ole kohtunik, ei mõista õigust ega hinda tõendeid.

Eesti põhiseaduse järgi hindab tõendeid ja mõistab õigust kohus, mida ka maadevahetuse asjas on tehtud. Mitte kommenteerides konkreetset kohtuasja, hindan kõrgelt ja tunnustan sõltumatut õigusemõistmist.