Õiguskomisjon kiidab pärimiskorraldust
Riigikogu õiguskomisjoni liige, reformierakondlane Robert Antropov leiab, et Eesti Päevalehes kriitikat saanud pärimisseadus ja -kord kaitsevad pärijat ja on igati asjalikud.
„Uus pärimisseadus võeti vastu selleks, et kaitsta pärijat,” sõnas Antropov. Ta ei näe liiga palju bürokraatiat ka selles, et üks perekond peab tegema eraldi kolm notariaalset avaldust, saama kolm tunnistust ja selle kõige eest maksma, nagu kirjeldas Eesti Päevaleht paar päeva tagasi.
„Riigilõivude hinnad tõusid üldiselt, sellega seoses on suuremad ka summad, mis pärimise puhul tuleb maksta,” selgitas ta lihtsalt ja pani selle üldise hinnatõusu arvele. „Kui aga perekond otsustab jagada varandust mitme liikme vahel, siis see on tavaline, et need nõutud tsiviilprotseduurid tuleb läbida,” leidis ta.
Pärand läheb üle
„Isegi kui pärija ütleb, et tema ongi ainus pärija, ja see pärand läheb temale ning kunagi hiljem ilmuvad mingid kauged sugulased, siis varem pidid need sugulased minema kohtusse, tõendama jne. Nüüd laieneb neile seadusest tulenevalt automaatselt seesama õigus ka hiljem,” kiitis Antropov. „Siiski võtab enamik pärijaid pärandi vastu ja see seadusemuudatus ongi tehtud selleks, et seda enamust kaitsta. Kes otsustab loobuda, peab tõesti rohkem dokumente vormistama,” tõdes riigikogulane. „See seadusemuudatus on vastu võetud kõikide pärijate huvides,” jäi ta endale ikkagi kindlaks.
Ettepanek: üks kolme asemel
•• Õiguskomisjoni ja justiitsministeeriumiga ei ole siiski nõus äsja pärimisprotseduuri läbi teinud Gerli, kelle pere juhtumi Eesti Päevaleht näiteks tõi. Tema perekond – Gerli, tema ema ja vend – päris oma surnud isalt ligi 480 000 krooni. Selle kättesaamiseks pidid nad maksma 10 000 krooni ja vormistama eraldi kolm dokumenti.
•• „Seda võiks vaadata kui ühte toimingut, mitte nii nagu praegu, et notarile tuleb tasuda eraldi pärimistunnistuse, pärandvara jagamise lepingu ja omanditunnistuse eest. Need kõik kolm võiks vormistada ühes dokumendis, millelt kuuluks maksmisele ühekordne notaritasu,” leidis Gerli.
•• „Arusaamatuks jääb ka, miks ei võiks ühisvararežiim olla reguleeritud pärimistunnistuses, mis võiks ju samaaegselt olla aluseks omandivahetuse registreerimisele riiklikes registrites ja pangakontodelt raha kättesaamisele,” tegi Gerli ettepaneku.
