Öine vihmasadu muutis Tallinna tänavad jõgedeks ja uputas keldreid
Suure sademetehulga tõttu ei suutnud torustikud kogu vett kohe vastu võtta, olukord normaliseerus mõni tund pärast kella kuueni hommikul kestnud sadu.
Pärnu maantee viadukti kandis elava Margo (34) sõnul uputas tema elukohas sel aastal juba teist korda, mistõttu keldris asuva keskküttesüsteemi regulaatorid on katki läinud. “Kanalisatsioon ei tööta, vesi tuli majja sisse. See ei olnud puhas vesi. Haises ikka mõnusalt ja igasugu pahna ujus sees,” kirjeldas ta olukorda.
Keldris asuvad kontorid uppusid nii Tatari tänava kui ka Kassisaba piirkonnas.
Tänavatel oli põlvini vesi
Ka autoga oli raske sõita, sest mõnel pool oli põlvini vesi. Hommikul kella 5-6 ajal oli Tuukri tänaval Statoili juurest kuni paarisaja meetri kaugusel asuva kurvini mõnekümne sentimeetri paksune veekiht. Sõiduautod pidid veel kell 8 hommikulgi ringiga sõitma.
Lubja tänavalt voolas mööda tänavat alla lausa jõgi, vaatepilti kaunistas vett väljapurskav kaevuluuk. Haisujõgi voolas Vilmsi tänavat pidi alla Kunderi tänava ja Lasnamäe kanali poole.
Lennujaama juures oli Tartu maantee otsas üle kolme raja veekiht, samas juures olid kanalisatsiooniluugid, mis ei suutnud vett vastu võtta. Kristiine linnaosas Veskimetsa tänaval olid aga kraavid üle ujutatud.
“See, et Tallinna teed ei kõlba sõita, on ammu teada, nüüd peab tänavatel ujuma. Mis tuleb järgmiseks?” imestas Margo.
Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi andmetel oli öö jooksul sademete hulk 47 mm, mis on erandlik, moodustades 60 protsenti kogu juulikuu normist (79 mm).
“Nii suur sademete hulk ületab Tallinnas ehitatud ühisvoolse reoveekanalisatsioonile kavandatud võimsuse,” selgitas Tallinna Vee avalike suhete spetsialist Heli Sõber.
Sõberi sõnul saatis vee-ettevõte juba öösel pärast esimesi teateid lausvihmast välja täiendavad avariibrigaadid ning tehnika. Vee-ettevõtte reoveepuhastusjaam, pumplad ja torustikud töötasid täisvõimsusega, kuid olukord normaliseerus alles paar tundi pärast lausvihma lõppu tipptunni ajal.
Ümberehitus nõuab miljardeid
Tallinna Vee avalike suhete spetsialisti Heli Sõberi sõnul on paduvihmast tingitud eriolukorrad paratamatud, sest torustikke ei ole otstarbekas ehitada kordades suurema diameetriga, kui seda eeldavad kehtivad ehitusnormid.
Suurem uputus ja enam väljakutseid tuli Tallinna Veele sellistelt tänavatelt nagu Tuukri, Veerenni, Lubja, Kunderi, Kungla ning Nõmme ja Pirita teelt.
Tallinna Vee reoveepuhastusjaam töötas täisvõimsusel, mis tähendab, et puhastati 350 000 kuupmeetrit vett ööpäevas.
Kehtivad normid nõuavad vaid keskmisest vooluhulgast lähtuvat torude läbimõõtu, mistõttu veefirma peab miljardeid kroone nõudvat torustike ümberehitust tehniliselt ja majanduslikult ebaotstarbekaks.
Tänavu investeerib Tallinna Vesi uute vee-, kanalisatsiooni- ning sadeveetrasside ehitusse 45 miljonit krooni.
Ehitustööd hõlmavad Sõpruse puiestee kollektori ja Mustamäe tee sademevete kollektori välja-ehitust.
