Ojuland: sookvoodid pole lahendus
„Ühelt poolt on naiste rolli suurendamine avalikus elus kuum debatiteema nii kogu Euroopa kui ka teiste Vahemereriikide jaoks, sest tegemist on erinevate kultuuritraditsioonidega.Näiteks on Eesti ühiskonnas soolise kihistumise määr kõrge. Ühiskondlikud institutsioonid – perekond, haridussüsteem, tööjaotus jt omistavad üksmeelselt meestele rohkem võimu kui naistele,“ märkis Ojuland.
„Sama võib näha ka poliitikas, kus naiste osakaal parteides ja poliitikas on otseses seoses ühiskonna soolise kihistumise määraga. Kui lahendusi ei leita, siis ka parteide ja poliitika tasandil jääb kõik samaks,“ lisas Ojuland.
Ojuland kritiseeris Euroopa sotsialistide ideid. Nende ühe eeskõnelejana esineb tuntud Rootsi sotsiaaldemokraat, Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström, kes soovib mehaanilist naiste esinduste suurendamist, sealhulgas Norra ja Hispaania eeskujul sookvootide kehtestamist kogu Euroopas.
„Olen sada protsenti vastu üksikisiku vabaduse piiramisele. Igal inimesel peavad jääma võrdsed võimalused, seda ei tohi määrata ei sugu ega vanus. Selliste kvootide kehtestamisega võime jõuda olukorda, kus määravaks on ihuvärv, vanus, ja sugu. Kus on piir?“ küsis Ojuland oma esinemises.
Riigikogu aseesimees Kristiina Ojuland leiab, et Euroopas on soolise poliitilise esindatuse näol tegemist valdkonnaga, mis oma keerukuse tõttu vajab paljude poliitiliste tasemete ja valdkondade pikaajalist koostööd.
