Ojuland tahtis Lihula samba allesjäämisel tagasi astuda
Stenbocki majast ja välisministeeriumist anti mõista, et sisuliselt eemaldati kuju valitsuse käsul poolprofülaktiliselt, et ennetada tõsist diplomaatilist tagasilööki USA-s ja Euroopas.
Siiani olid Lihula monumendi osas välissurve alal tõsisemad sammud üks OSCE avaldus ning USA siinse saatkonna ja ookeanitaguse välisministeeriumi peamaja soovitused kuju eemaldada. Eesti suursaadik USA-s Jüri Luik sai nädala jooksul kolm tungivat nõuet mälestusmärgi eemaldamiseks.
Survel oli kaks etappi – esimene neist oli välisdiplomaatide vaikne pressing, kulmukergitused jne, mis viis teiseni. Valitsus sai aru, et piiripealne mäng, kus oli valida eestlaste hukkamõistu või välispoliitilise toetuse vahel, pole küünlaid väärt. Valides just viimase poolehoiu, otsustati tegutseda kiiresti.
Samas on ametkondades kriitikat pälvinud see, et Parts lükkas kuju mahavõtmise otsuse puhtalt välispoliitiliste mõjude kaela.
Lihula ausamba paikapanekut ja hilisemat mahavõtmist pole tõstatatud Euroopa Komisjonis. “See on liikmesriigi siseasi,” ütles üks komisjoni ametnik Eesti Päevalehele.
Otsest ametlikku survet polnud ka Euroopa Liidus, kuid üsna mitu liikmesriiki avaldas survet eravestluste tasandil. Ka komisjonis on eraviisilistes vestlustes eestlastele esitatud küsimusi, miks just nüüd. Veelgi otsustavamalt on küsitud: kuidas selline asi üldse võis juhtuda, et te selle ausamba püsti panite. “Neid pärimisi, tõsi küll, mitteametlikult, on tehtud teatava noomiva alatooniga,” tõdes üks allikas.
Austriaga pingutati üle
Euroopa Komisjon eelistab mitte sekkuda liikmesriikide siseasjadesse. Nii käituti ka Austria kriisi puhul, mida komisjon pidas ülepingutatuks ja ühe liikmesriigi õiguste kärpimiseks.
Välisministeeriumi hinnangul oli täiesti reaalne variant, et eesistujamaa Holland tõstatab küsimuse läinud nädalavahetusel Maastrichtis korraldatud välisministrite mitteametlikul kohtumisel. Seda kardeti kui tuld, sest peale liikmesriikide kriitika oleks sellega kaasnenud Venemaa parastamine ja Wiesenthali keskuse karmid avaldused välismeedias.
Ühe valitsusallika sõnul sidus välisminister Kristiina Ojuland selgelt enda ametisjätkamise kuju mahavõtmisega. Välisministeeriumis levib ka veendumus, et Lihula kuju tekitatud probleemidepuntra lahendamisel ei saanud Ojuland valitsusliikmeilt kiiret toetust. Vastasel juhul poleks kuju mahavõtmist jäetud EL-i välisministrite mitteametliku kohtumise päevale eelnenud õhtule.
“Sügisel alustavad tööd ka OSCE parlamentaarne assamblee, Euroopa Nõukogu parlamentaarne assamblee ja ka USA Kongress,” põhjendas üks allikaist. “Sealt oleks suure tõenäosusega tulnud mingi kriitiline resolutsioon.“
Samas tegutses Parts välisministeeriumi hinnangul siiski õigesti ja riigisiseseid vastuolusid ei peeta eriti tõsisteks.
Austria kriis Haideri pärast
Jörg Haideri Vabaduspartei võitis 1999. aasta oktoobris ligi 30 protsenti valijate häältest, saades sotsialistide järel parlamendis teiseks jõuks. Haideri väidetavalt välismaalaste ja immigrantide vaenulikud, kohati rassistlikult mõjunud ja kogunisti natsimeelseiks peetud avaldused olid ärritanud EL-i liikmesmaade valitsusi sedavõrd, et nad ähvardasid peatada poliitilised suhted Austriaga, kui Vabaduspartei valitsusse pääseb.
EL-i kõik liikmesmaad kehtestasid Austriale sanktsioonid, kontaktid poliitilisel tasemel külmutati. Ühtlasi kehtestati moratoorium Austria esindajatele rahvusvahelistes organisatsioonides. Kevadel astus Haider siiski tagasi ja 2000. aasta suve hakul moodustati nn kolme targa komisjon, mis pidi esitama raporti, milline ikkagi on olukord Austrias inim- ja kodanikuõigustega. Leiti, et lahti pole midagi ja sama aasta septembris sanktsioonid tühistati.
Sanktsioone nimetati kahepoolseteks, st et iga liikmesriik kehtestas need eraldi.
