Ökopoodides müüdav kaup ei pruugi alati looduslik olla
Veterinaar- ja toiduamet manitseb inimesi ökokauplustes poodeldes tähelepanelik olema, kuna neile teadaolevalt müüakse seal ka tavalist kaupa.
“Oleme klientide ja looduspoodide müüjatega kõneldes aimu saanud, et tarbijad eeldavad enamasti, et ökokaupluste lettidel esineb ainult mahetoodangut,” rääkis Päevalehele veterinaar- ja toiduameti toiduosakonna juhataja Heneli Lamp. “Tegelikult müüakse seal aga ka tavalist kaupa.”
Lamp esitab võrdluseks Austria näite, kuna seal on ökopoodides keelatud sellise kauba müümine, mille ökoloogilisust kohalikud institutsioonid pole kinnitanud. “Vastava seaduse jõustumine võttis küll mõned aastad aega, ent toimib nüüd täiesti efektiivselt,” märkis ta.
Looduspoodide kaubavalikut uurides selgub, et välismaised tooted on peaaegu täies ulatuses ametlikult ökoloogiliseks tunnistatud, Eesti kaup aga suures osas mitte.
Kaubamajas asuva looduspoe Maa töötaja Siiri Tau kõneles Päevalehele, et tema hinnangul ei saa kahtluse alla seada mitte vastavate kaupade ökoloogilisust, vaid veterinaar- ja toiduameti paindumatut süsteemi, mis näeb Eesti ettevõtetele ette liiga karme eeskirju.
Bürokraatialõks
“Me oleme ise kohalike tootjatega rääkinud ning teame, kuidas nad oma kaupa kasvatavad ja valmistavad,” rääkis ta, lisades, et osa kliente väldib eestimaist kaupa, kuna sel puuduvad ökoloogilisust kinnitavad märgised. “Minu hinnangul valmistatakse vastavaid tooteid ikkagi mahetoorainest, ehkki ametlikult on nad tavakaubaks lahterdatud.”
Tau viitas ühele vähestest Eesti ettevõtetest, mis on veterinaarameti eeskirjad täitnud ning nõutava märgise saanud. “Paraku on nad pidanud pärast seda mõnedest toodetest loobuma, kuna neile seatud nõuded pole mõistlikud, sest läheksid liiga kulukaks,” kurtis ta.
Tauga nõustub ökokaupluse Parim Pood esindaja Tiiu Saks, kes leiab, et veterinaar- ja toiduamet on bürokraatialõksus.
“Märgise saamine võib aega võtta väga kaua, isegi aastaid,” tähendas ta, pidades seda ebamõistlikuks.
