Oktoobri esimene nädal: laulev tali
Nädala keskel nad tulid, kaasas õrnalt haugatavad väikeluiged. Asutasid end meie madalasse rannavette juurikatega maiustama. Kohe, kui nad meid männiku all nägid, läks lahti ilmatu seletamine, siis tõstsid kolm-neli tiivad justkui äralennu ärevuses. Tasapisi liikus kogu luigeseltskond justkui hoovuses triivides paarsada meetrit eemale. Talvesaadikud tegid aga ärevaks kohaliku kühmnokkluige, kes tõstis ähvardavalt tiivad ja tormas kurjalt võõraste sekka. Võõraid oli aga rohkem ja vaid aeg-ajalt ujus kiirustades mõni sirgekaelsem suguvend kühmnokalise eest eemale, hirmutaja pidi häbiga naasma oma kaasa ja hallisulelise „inetu pardipoja” juurde. Luigeluigutusi on nüüd kostnud kõik ööd, vahel on rändureid rohkem, vahel vähem – tasapisi lahkuvad nad Peipsiltki, tiiva alt aga pudiseb vette lume- ja jääseeme.
Pöialpoisid sidistavad
Mikk Sarv soovitab vanarahva tarkust mööda võtta alanud hingedeajal aega mõistatuste mõistatamiseks ning lugude ja muinasjuttude vestmiseks. See seab sisemise valguse ja soojuse vastu väljas süvenevale pimedusele ja külmale.
Tormituuled tõid Maarjamaale ka suure hulga hanesid ja valgepõsk-laglesid. Kured on natukehaaval nihkunud Lääne-Eestisse ja ilmselt saabub tõeline tühjenemispäev peagi. Põllud on nüüd täis just hanesid. Ettearvamatud õhuvood on toonud siia tõelisi haruldusi: linnuhuvilistele jäi binoklisse tundra-neppvigle – Eestile 375. linnuliik. Lõunatormid võivad tuua aga veelgi eksootilisemaid sulelisi. Männiladvus on kuulda ka pöialpoiste tõsist rände-hüüdu. Küllap tormituuled suruvad neid pisikesi kõrgrändureid allapoole. Nagu viuhti ilmusid sel nädala taas välja suitsupääsukesed, olid nad roos peidus või toimus tagasiränne, ei oska öelda. Kõige valjem hääl on aga musträstaste kätsatamine. Ma pole oma eluski nii palju musträstaid näinud, kui neid praegu rändel läbi tuhistab.
Rõngassabad karjas
Kaja Kübar Pärnumaalt annab teda, et sead on juba suures karjas: „Korraga nägin 35 rõngassaba, neist vaid kolm-neli olid vanad loomad, ülejäänud noored kesikud.” Metsakarud aga teevad põldudel pahandust, rapsivad heinakilepalle laiali. Ons seal sees miskit maitsvat või tunnevad karunoorukid lihtsalt mängulusti?! Looduskalender.ee hülgekaamera näitas aga hiljuti seda, kuidas äkki tuli maale sadakond loivalist. „Hallhülged pidasid seal justkui oma koosoleku maha ja siis lahkusid korraga,” ütleb ilmamees Gennadi Skromnov, „aga võibolla on nad lihtsalt praegu saare lõunaküljes tuulevarjus, sinna kaamerasilm ei ulatu.” Ka merikotkakaamera on endiselt töös, sealt saab vaadata, kuidas metsahaavad tasapisi aina kollasemaks muutuvad, vahel tulevad kotkapojadki pesapuu okstele istuma, nende hõikeid kostab küll sageli.
Õitsev lodjapuu
Küll oli Aotähe üllatus suur, kui ta pärast esimest öökülma oma lodjapuult kokteilimarju otsima tõttas – punaste marjade kohal valendas õiekobar, valged litterõied servadel avali. Naabrite pappel ja toomingas on nüüd aga täiesti lehitud, ülejäänud külvavad veel lehedollareid. Aias aga õitsevad saialilled ja päevalilled, koguni aedvaak läks uuesti õitsema. Uusi porgandriisikaid ilmub männiku alla iga päev, puravikke aga peaaegu enam pole. See-eest on muru täis nii harilikke kui ka voldilisi tindikuid. Meie austerservikupakust aga ei saanudki asja.
Kommi asemel!
Kui kavandate pühapäevast metsaretke, siis mina ei soovita küll kaasa võtta pakki batoonikesi, sest ajalehes kinnitavad kommitootjad ka ise, et ühes kommis peitub keskmiselt kümnendik lastele lubatud päevasest transrasvade kogusest. Ja mulle nad lihtsalt ei meeldi, sest erinevalt nõukogudeaegsetest imemaitsvatest Kasekestest hanguvad nüüdsed suulakke nagu külm lambarasv. Praadige parem lõk-kel ehtsas eestimaises võis hea pannitäis ökokaerahelbeid koos suhkruga kuldpruuniks, ühes viimaste pohladega saate neist energiarikka suutäie.
Lastele:
nõgesesärk metsluikedele
Viimane aeg on koguda aia äärest kokku nõgesevarred, rapsida lehtedest puhtaks ja panna ööpäevaks sooja vette likku. Seejärel saab Anderseni muinasjutu „Metsluiged” Elisa kombel varred kiviga pehmeks taguda, lauast ja naeltest tehtud soaga pikkadeks kiududeks rapsida. Siis tuleks need lapsevanemate abiga punuda nööriks, millest võib proovida särki või salli kududa.
