Õlle Jommer merekaldal
õllesummeri puhul pole mõtet muusikast kirjutada, sest vaevalt leidunuks kedagi, kes kõigest paari-kolme bändi pärast end ja suguseltsi lauluväljakule kohale vedanuks.
Kõik need lõputuna tunduvad esinejate nimekirjad on teise- ja kolmandajärgulised. Aia sisse, pilvise taeva alla kihisevat kesvamärjukest raha eest kulistama ei tõtta. Kuid nende vastuargumentide kiuste sumises tänavusel õllesummeril kenakesti kopsakas kogus huvilisi.
õllesummeri meeleolu iseloomustab kõige põhjalikumalt ürituse logo: meelas naispilveke embamas kelmikat meesõllekannu. Naisuke on silma kinni pigistanud kaaslase joovastava harjumuse tagajärgede ees. Sõber aga on silmini õlut täis, üks silm veel lahti, aga seegi piilumas võõraid kaunitare.
Suur suvefestival on ettenägelikult jaotatud temaatilisteks päevadeks, et kergendada ürituse meeldejäävust - "tantsisid jah mingid sulgedega tütarlapsed!" Selge, see oli "Samba karneval". Kes suudab mäletada seelikus meesisikut, too järeldab, et sattus "Iiri-Shoti päevale". Ainult, et sellist loogikat segavad sellised näited. "Saksa päeval" esineb Noisy Nation, "Iiri-Shoti päeval" Mono Fans ja X-Plode.
Aastaid tagasi, kui üldriigilise tähtsusega Rock Summer mehe parimates aastates figureeris, kirjutati armsaid reportaazhe ürituse algamisest, kulgemisest ja kindlasti ka lõpetamisest ning telejaamast sai talvise pakasega jälgida seriaali möödunud suvisest summerist. Ajalugu hakkab korduma. Ainult eeldusega, et õlleliitritele eelistame rokkmuusikat.
Kes nendest üritusel mitte käijatest oleks nõus tänapäeval tunnikese konutama pileti järjekorras? Masendavalt alandav on üldse maksta õlle tarbimisõiguse eest kümneid kroone ja ka siis peab veel ootama paari higise ja kurnatud daami väsinud sõrmeliigutamise tagajärjel kümneid minuteid. õllepsühhoosist tumestunud rahvamassid ei lase aga sellistel seikadel tuju rikkuda. Veel trotslikumalt ja kannatlikumalt ollakse nõus ootama võimalust pääseda jumaliku aia sisse, kus pidi toimuma eestlaskonna õllekultuuri arendamine.
Need, kes pidasid järjekorras seismisele mehiselt vastu, leidsid ennast justkui avarast õlletoast, kus istekohti jätkunuks ka hilinejatele. Suur osa kodumaist õlut segamini võõramaisega. Nii keedetult kui steriliseeritult. Praetud lõhega või sootuks lõpuni keetmata ubadega. Vägagi mitmekülgne programm, mida ei suutnud surmavalt takistada ka suvefestivali avapäeva meeletu vihmahoog.
Kuid õllesummer pole veel lõppenud. "Eesti rahva vahval perepäeval" veeretavad uljad talupojad kohale enda pruulitud õlletünnid ja magus koduõlu vahutab täiel häälel "Ma vahva õllepruulija" laulvate külastajate õllekappades. On vabastav-õnnistav ühtekuulumistunne ja hea on olla. Selle nimel võib järjekorras seista ka paar tundi.
MEELIS PUUVILL
