Omanik pani Jägala jõe hüdroelektrijaama müüki
##Vetla Jõujaamade juhatuse liige Urmas Põld tunnistas, et hüdroelektrijaam on tõepoolest müügis ning täiesti töökorras. Küsimusele, miks jaam müügis on, vastas Põld, et firmal on käsil uued projektid. “Maa ostsin eesmärgiga minna sinna ise kunagi elama, paraku satun sinna ainult ehk kord nädalas ja plaanist ei ole midagi välja tulnud,” nentis Põld.
“Hüdroelektrijaam on kenasti sisse töötatud ja esialgsed, jaama töömürast tulenevad probleemid on lahendatud. Nagu iga masin vajab sissetöötamist, nii vajas ka Vetla jaam,” rääkis Põld.
Koos jaamaga ka abihooned
Sel aastal käivitatud jaamal on võimsust 2 x 50 kilovatti. Samasse kompleksi kuuluvad veel elamu, saun, laut, kolm abihoonet, vana viljaveski ja osaliselt säilinud saekaatriruumid.
Müüki ei takista ka toodetud energia edasimüük, sest Eesti Energia (EE) on kohustatud ära ostma kogu müügis oleva alternatiivenergia.
EE Rohelise Energia projektijuht Raimo Oinus ütles, et EE-ga on ühendatud ning töös kolm tuulejaama ning 21 hüdrojaama. Töötavatest hüdrojaamadest on EE oma vaid Eesti suurim, Linnamäe jaam Jägala jõel. “Kõik ülejäänud töötavad hüdrojaamad kuuluvad eraisikutele ja firmadele. Nii ka müügis olev jaam,” märkis Oinus.
”Hüdrojaama maksumust on väga raske üheselt määrata – kõik sõltub asjaoludest. Kui küsida kahe turbiiniga hüdrojaama maksumust, ei saa sellele üheselt vastata. Hinnavahed on kümnetes kordades – kõik sõltub konkreetse jaama suurusest,” rääkis Oinus.
Alternatiivenergia rikkaks ei tee
”Jaamade kasumlikkusest niipalju, et ratsa rikkaks kindlasti ei saa, kuid vanade hüdrojaamade renoveerimine ja uutegi rajamine on kindel märk, et ots otsaga tullakse kokku ning teenitakse veel pisut lisagi,” rääkis Oinus.
Hüdrojaama aasta kasumlikkus sõltub suuresti vee hulgast – aastad ei ole vennad ning näiteks käeolev kevadtalv oli kogu Põhja-Euroopas veevaene ning tõi mõnes riigis kaasa suure energiapuuduse.
