Paljude keenialaste koolitee lõpeb tema sõnul rahanappuse tõttu ning just seepärast on tema peaülesanne aidata neid, kel poleks muidu võimalik haridust saada. “Põhiharidus, esimesed kaheksa klassi, on Keenias kõigile tasuta, gümnaasium, kutsekool, kolledĻ ja ülikool on aga kõik tasulised,” nentis ta. “Kui peres on ikka kümmekond last ja kui näiteks ainult üks vanem on elus, siis ei ole kõiki lapsi võimalik koolitada. Ka siin on just maapiirkondades inimesed sageli töötud ja väga raskes majanduslikus olukorras.”

Kolm keelt korraga käibel

Praegu tegeleb Leedjärv suahiili keele õppimisega. Päevas tuleb omandada umbes 70 sõna. “Suahiili keele õppimine läheb nagu Ameerika raudteel – kord mäest üles, kord alla, ehkki kursused on väga intensiivsed,” ütles rootsi filoloogi haridusega misjonär. Suahiili keele kõrval asub Leedjärv tööle ka inglise keeles. “Paljud inimesed, kes õpivad kõrgemates õppeasutustes, räägivadki rohkem inglise keelt, kuna ka õppetöö on paljudes kohtades ingliskeelne,” märkis ta. “Rahvuskeel on siin aga veel kolmas – luo keel.”

Kullamaal pastori peres üles kasvanud Leedjärv elab Keenia lääneosas paari tuhande inimesega külas, kuid oma töö käigus liigub ta ringi kogu Victoria järve äärses Nyanza provintsis.

Tema taustaorganisatsiooniks on Rootsi Luterlik Evangeeliumiühendus Soomes (SLEF), mille kümme misjonäri töötavad kõik Keenias. “Enamasti on perioodi pikkuseks neli aastat, aga praegu on siin üks abielupaar, kes tuli esimest korda Keeniasse aastal 1973. Nüüdseks on nad vahelduva eduga siin misjonitööl olnud juba üle 30 aasta,” lausus Leedjärv. Tema ise plaanib pärast misjonitööd Eestisse siiski tagasi tulla.

Tööpõld Aafrikast Siberini

Sajanditevanune amet

•• Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on Eesti taasiseseisvumisest saadik läkitanud välismaale kolm misjonäri: lisaks Leedjärvele ka Anu Väliaho Marimaale ja Liliann Keskineni Siberisse. Neid toetavad Soome Evangeelne Luterlik Kirik ja Soome misjoniorganisatsioonid.

•• Esimesed eestlasest misjonärid saadeti välismaale juba ligi 200 aasta eest ning veel 20. sajandi alguses töötas Aafrikas ja Aasias mitmeid eestlasi.