Olen Kopli liinide ääres ja mu selja taga on uks, mille taga hargnevad linna kaunima merevaatega korterid. Need korterid peaksid olema tühjad, kuid tegelikult ei ole. Kilekottidega mehed ja naised käivad sisse-välja ning sõimavad vene keeles oma koera. Välisuks on avatud, kuid ma ei soovi siseneda. Õigemini: soovin, aga siis puruneks romantilise merevaate illusioon täielikult.