Ööl vastu pühapäeva läks suur osa maailmast üle talveajale
Eestile tähendas talveajale üleminek tagasipääsu vööndiaega.
Talveajale läksid üle kõik Euroopa Liidu liikmesmaad, kellest enamiku aeg on tund aega Eestist taga. Ka Põhja-Ameerika mandri riikides, sealhulgas USA enamikus osariikides, mindi just ööl vastu pühapäeva talveajale, ehkki suveajale üleminek toimus seal erinevalt Euroopast aprilli esimesel pühapäeval. Euroopas võetakse suveaeg kasutusele märtsi viimasel pühapäeval.
Ööl vastu pühapäeval läksid talveajale üle Euroopa riikidest ka Venemaa, Läti, Ungari, Tšehhi Vabariik, Slovakkia, Ukraina, Bulgaaria ja Küpros.
Kuna talveajale üleminek toimus Eestis enamiku riikidega samal ajal, siis transpordivahendite sõiduplaanides sellel põhjusel muutusi ei ole, küll aga võivad transpordiettevõtted võtta kasutusele talviseid sõiduplaane, mis pole otseselt talveajale üleminekuga seotud.
Eestis on kelli erinevates suundades keeratud vähemasti terve eelmise sajandi vältel. 1940. aastal pärast punavõimu kehtestamist seati Eestis sisse Moskva aeg, mis on Eesti vööndiajast tund aega eest ehk GMT+3. Pärast sakslaste sissetungi 1941. aastal keerati kell kaks tundi tagasi kesk-Euroopa aega ehk CET-sse (GMT+1).
Suveaega otsustas Nõukogude Liit hakata kasutama 1970ndate aastate lõpul, kuid toona ei keeratud kelli ööl vastu pühapäeva, vaid kindlatel kuupäevadel, kui vaja, ka nädala sees.
USAs näiteks kasutavad suve- ja talveaega 48 osariiki ja Columbia föderaalringkond. Arizona ei keera kevadeti ja sügiseti kella ning ka Indiana on sellest loobunud, kui välja arvata kuus sealset maakonda.
Praegu on Eesti vööndiaeg GMT+2 ehk aeg, millal me nn. talveajas elame. Tegelik aeg on päikeseajast veidi ees: päikese järgi on näiteks Tallinnas keskpäev kell 12.23.
Tabelid: 1. tabelis on Euroopa riikide kellaaegade võrdlus suvel ja talvel, teisest tabelist saab teada, milline piirkond millisel ajal kelli keerab.
