Õpetaja lahkumine
Idamaade tiigriaasta esimestel tundidel lahkus meie seast tiiger Linnart Mäll. Orientalist ja tõlkija, maailmanimega teadlane, Tartu ülikooli orientalistika keskuse juhataja, Eesti akadeemilise orientaalseltsi aupresident, Eesti budismi instituudi president, Eesti Kongressi ja Eesti Komitee ning Põhiseaduse Assamblee liige, üks Esindamata Rahvaste Organisatsiooni asutajaid ja esimene esimees – see ei ole kaugeltki lõplik loetelu tema ametitest ja aunimetustest. Väga paljude, sealhulgas nende ridade kirjutaja jaoks oli ta eelkõige Õpetaja.
Õpetaja oli ta oma kutsumuselt, õpetaja olla oli tema elu. Ta ei uurinud idamaade vaimupärandit kuiva teadlasena, vaid kirega sealt ise õppida ja õpitut edasi anda. Linnart Mälli tõlgete ja kirjatööde ning tema õpilaste ja mõttekaaslaste aukartustäratav hulk on selle tunnistuseks.
Lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo erialal 1960-ndate alguses, oli tema kindel siht – edasi. Edasi teadmise ja tarkuse poole, mida ta juba üliõpilasena oli avastanud ida tekstides. India mõttetarkus oli Linnart Mällile algusest peale eriline paleus. Ta mõistis, et vahendatud teadmisest ei piisa, muistsete tarkade õpetusse ja loomingusse süvenemiseks tuleb neid uurida algkeeltes. India püha keele sanskriti alused omandas Linnart Mäll iseseisvalt. Edasi viis tee tollal ainukesse kohta, kus Nõukogude korra suletud tingimustes sai klassikalise orientalistikaga tõsiselt tegeleda – Moskvasse.
Ta rääkis palju oma valikutest ja eelkõige inimestest, kellega tee teda kokku viis, kes teda suunasid ja aitasid tal neid valikuid teha, ühesõnaga – oma õpetajatest. Omaenda õpilastele toonitas ta väsimatult nii sõnade kui ka isikliku eeskujuga, et vaimsel teel käijale ei ole midagi olulisemat kui õpetajad. Lugupidamine oma õpetajate vastu oli Linnart Mällile läbivalt omane ja seda õpetas ta ka oma õpilastele.
Uku Masing, kes juhatas ta budismi juurde. Moskva akadeemik Nikolai Konrad, kes avardas tema ajaloopilti ja pani aluse humanismi kui inimajaloo ülima väärtuse mõistmisele ning aitas teda palju oma autoriteediga, eeskätt aga sirge ja südamliku suhtumisega. Sädelev budoloog ja filosoof Aleksandr Pjatigorski, sinoloog Lev Menšikov ja muidugi burjaadi laama ja õpetlane Bidia Dandaron. Need on vaid mõned nimed, aga kindlasti kõige olulisemad, kellest Linnart Mäll on rääkinud kui oma õpetajatest.
Linnart Mäll elas oma ajas ja tema tee õpetajana ei olnud kerge. Ise ütles ta sageli: aga miks inimesel peabki kerge olema! Lihtsad lahendused ei vii ju edasi. Arenetakse raskustega võideldes ja neid võites. Linnart Mälli hiilgavalt alanud akadeemilise karjääri katkestas 1970. aastate algul kurikuulus Dandaroni protsess. Kohtuprotsessil, mis põhines tema õpetajale esitatud fabritseeritud süüdistustel, esines Linnart Mäll julgelt tunnistajana ja pälvis sellega Nõukogude võimumeeste viha. Tagajärg: Tartu ülikoolist vallandamine ja loengupidamise keeld enam kui kümneks aastaks.
Kuid just see kümnend tegi Linnart Mällist viljaka ja särava tõlkija. Ilmusid tõlked sanskriti, paali ja hiina keelest: „Teemantsuutra”, „Dhammapada”, „Daodejing”, „Bhagavadgita”, „Bodhitšarjavatara”, Konfutsiuse „Vesteid ja vestlusi”. Kõik need on mitte lihtsalt idamaade vaimuvara kullafondi kuuluvad tekstid, vaid baastekstid, mille alusel arenesid india ja hiina mõttesuunad ja religioonid. Linnart Mäll oli pioneer, kes seda tarkust üksi kaua aega raskuste kiuste eesti keelde vahendas. Sõna otseses mõttes viimaste hingetõmmeteni. „Daodejingi” uus tõlge ei saanudki päris valmis…
Nüüd jätkavad seda tööd tema õpilased.
Budistid kutsuvad õpetajaid austavalt hüvesõpradeks. Hüvesõber on see, kellel muud meeles ei olegi kui teiste aitamine, teistele teadmiste jagamisega head tegemine. Ja teadmine on ülim hüve, millega võrreldavat ei ole.
Suur hüvesõber on lahkunud. Tema jagatud teadmine on alles ja toimib. Ülim austus õpetaja vastu on sellest teadmisest õppida ja tema tööd edasi viia. Ka leinapäevadel ärgem seda unustagem.
Linnart Mälli õpilaste nimel
Märt Läänemets
Ida tarkuse eestindaja
Linnart Mäll
07.06.1938–14.02.2010
•• 1962 lõpetas Mäll Tartu riikliku ülikooli üldajaloo erialal. 1964–1965 stažeeris ta Moskvas NSV Liidu teaduste akadeemia orientalistika instituudis. 1969–1973 oli TRÜ üldajaloo kateedri vanemõpetaja.
•• 1970. aastate keskel keelati tal poliitilistel põhjustel loengute pidamine, tegutses TRÜ orientalistika kabineti insenerina. 1985. aastal kaitses ajalookandidaadi kraadi.
•• Oli Eesti Komitee, Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige. 1990. aastate algul Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei aseesimees.
•• Lõi 1991. aastal Haagis Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (UNPO) ja tegutses kuni 1993. aastani selle esimehena. 1992 taasasutas Paneuroopa Eesti Ühenduse.
•• Kutsus Eestisse visiidile tiibeti budistide vaimse liidri dalai-laama ja kritiseeris Eesti ühe-Hiina-poliitikat.
•• Linnart Mäll tõlkis eesti keelde hulgaliselt budistlikke, taoistlikke ja konfutsianistlikke alustekste. Tegeles humanistlike baastekstide kontseptsiooniga, otsides budismist, konfutsianismist, hinduismist ja kristlusest ühist struktuuri ja sõnumit.
