Üheksanda klassi poiss Erik (tegelik nimi toimetusele teada – T. J.) on kurt. Kuuldeaparaat aitab teda pisut, kuid põhiosas on tema maailm vaikusse mässitud. Sellegipoolest õpib ta ühes Eesti maakonnas tavakoolis ega vasta eelarvamusele, et puue tähendab tingimata mahajäämust. Erik on väga hea õpilane ja tuleb kõigi ainetega sama hästi toime kui eakaaslased. Veelgi enam – näiteks inglise keeles on ta koguni nii hea, et tema õpetaja esitas Eriku maakondlikule inglise keele olümpiaadile. See oli ettevõtmine, mille nooruk sooritas hiilgavalt, kuid mis tõi esile olümpiaadi hinnanud pedagoogide kitsarinnalisuse ja ükskõiksuse.

Eriku õpetaja Helen (tegelik nimi toimetusele teada – T. J.), kes iseloomustab poissi kui väga toredat ja hakkajat noorukit, esitas Eriku olümpiaadile 19. jaanuaril. Seejuures andis ta olümpiaadi korraldajatele saadetud kirjas kohe teada, et osalejal on kuulmispuue. „Kas tal oleks võimalik olümpiaadil osaleda ilma kuulamisosa tegemata, nii et tulemused arvutataks teistega võrdselt ehk lugemise ja keele struktuuri osa annavad 100%?” küsis ta. „Kuulmispuudega õpilase osalemine on võimalik. Arvestame siis tema 100% ilma kuulamisosata,” vastas kirjalikult olümpiaadi žürii liige, Viljandi õpetaja Merit Varblane kaks päeva hiljem. Olümpiaadi toimumispäevani oli siis jäänud kaks nädalat.

Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.