Õpetajatele lubatud sülearvutid saabuvad plaanitust hiljem
Hetkel on hankemenetlus peatatud Sonex Technologies UAB ja Sonex Technologies Estonia OÜ esitatud vaidlustuse tõttu.
"Vaidlustati Tiigrihüppe SA juhataja käskkiri pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta,” rääkis Päevaleht Online’ile "Sülearvutid õpetajatele" projektijuht Enely Prei.
”Vaidlustuskomisjon otsustab, kas meie vastavaks tunnistamise otsused olid seaduspärased,” lisas ta.
Prei nentis, et olenevalt sellest, kui kaua vaidlemine aega võtab, võib nihkuda esimeste sülearvutite jõudmine koolidesse mõnevõrra tõesti edasi.
”Optimistina loodan ikka kõige paremat, et komisjoni töö on kiire ja ei too kaasa üle paari nädala pikkust muutust projekti ajagraafikusse,” lisas ta.
Tiigrihüppe sihtasutuse läbi viidava projekt näeb ette 2008.a jooksul kõikidele Eesti koolidele vähemalt ühe sülearvuti ja lisaks arvuteid proportsionaalselt sihtgrupiks olevale õpetajate arvule.
Õpetajad: sülearvuti on väga vajalikud
„Arvuti on õpetajate töös erakordselt oluline. Siin ei saa kahtepidi mõtlemist olla,“ rääkis Tallinna 21 Kooli direktor Naida Toomingas.
„Tiigrihüppe sihtasutuse poolt lubatud arvutid peaksid meieni jõudma sügisel ning seega ei saa praegu seda teemat kommenteerida, kuid selge on see, et sülearvuteid oodatakse ning need on õppetöös väga vajalikud,“ lisas ta.
Viljandimaa Suure-Jaani gümnaasiumi direktor Peeter Sadam leiab, et Eesti koolides on arvuti kasutamise tase täiesti erinev.
„Arvuti kasutamise tase ei tähenda seda, et osatakse internetis ajalehte lugeda, vaid seda kui palju osatakse arvutit reaalselt õppetunni läbiviimiseks ja organiseerimiseks kasutada,“ lisas ta.
„Suure-Jaani gümnaasiumisse tullakse külla nagu väiksesse maakooli, kuid ka Tallinna õpetajad imestavad, et meil on tegeltikul küllaltki kõrge arvuti kasutamise tase. Isegi pensioniealised õpetajad kasutavad tundide korraldamise juures arvutit,“ rääkis Sadam.
Kunagine kultuuri- ja haridusminister Peeter Kreitzberg leidis, et arvutite kasutamine hariduslikel eesmärkidel vajab veel päris tugevasti lahti töötamist. „Igasugused metoodilised lahendused, kus näiteks demonstreeritakse loodusteaduste katseid arvutiprogrammide abil, vajavad veel kõvasti tööd,“ lisas ta.
Koolidel IT-valdkonna rahastamine peaks olema paindlikum
Suure-Jaani gümnaasiumi direktori hinnangul võiks riigipoolset koolidele IT-vahendite ostmiseks kuluva raha suunamist natukene vabamaks lasta. „Koolidel võiks olla raha paigutamise juures natuke suurem kaasarääkimisõigus,“ lisas ta.
„Võib-olla on koolil just vaja paari lauaarvutit või projektorit, mitte sülearvuteid,“ tõi Sadam näite.
Kreitzberg leidis samuti, et riik peaks pakkuma välja konkreetsete vahendite ostu rahastamise asemel välja finantseerimisskeemi, mis annaks suurema valikuvõimaluse koolil oma äranägemise järgi parasjagu kõige vajalikumat tehnikat osta.
