Ministeerium peab soolise võrdõiguslikkuse seisukohast vajalikuks, et juba varasest noorusest alates ei sisendataks lastele, nagu oleks olemas tegevusi, mis sobivad ainult poistele või ainult tüdrukutele. Seepärast soovitatakse haridusministeeriumi tööõpetuse ainekava täiendada nõudega, et poisid peaksid saama võimaluse õp­pida igal õppeaastal ühe õppeveerandi vältel puidutöö asemel kodundust või näiteks õmblemist.

Üks tehnoloogiaõpetuse ainekavade koostajaid, Tallinna 21. keskkooli tööõpetuse õpetaja Mart Soobik ütles, et praeguses ainekava versioonis on nõue, et kord õppeaastas peavad kodunduse ja käsitöö valinud õpilased ühe kuu vältel õppima vanas mõistes poiste käsitööd ja vastupidi. Veerand, mida pakub sotsiaalminister, oleks Soobiku arvates aga liiga pikk aeg.

Vaja anda käsitööoskusi

Õpetaja arvates on oluline anda noortele käsitöötundidega elementaarsed käsitööoskused võimalikult erinevates valdkondades. „Minu kogemus näitab, et tüdrukud on väga huvitatud puidutööst ja olen kuulnud, et ka poistel pole midagi kodunduse ja õmblemise vastu,” lisas Soobik.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Margit Sarv meenutas tööõpetusest kõneldes kaasust, millega tema poole on pöördutud. „Voliniku poole on pöördutud murega, et laps soovis õppida nii kodundust ja käsitööd (kooli tunniplaanis „tüdrukute tööõpetus”) kui ka töö- ja tehnoloogiaõpetust (kooli tunniplaanis „poiste tööõpetus”), kuid mõlemat õppeainet võtta või kombineerida ei saanud,” rääkis Sarv. Asi on praegu menetluses.

Üheksanda klassi õpilased Ragnar Puhk ja Thomas Einasto Tartu erakoolist arvavad, et iseenesest on tõesti kasulik, kui poistele õpetatakse nööbi ette­õmblemist ja kudumisvarraste kasutamist. Samas peaks ka iga tulevane pereema kahtlemata oskama vajaduse korral naela seina lüüa. Noormehed arvavad, et paljuski on see siiski traditsioonide küsimus, mis oskuseid mehed ja naised hilisemas pereelus kasutavad.

Tartu erakoolis matemaatikat õpetavale Valdek Rohtmale pole ka praegustes õpikutes väga vildakaid tekste silma jäänud. Samal ajal peab ta jaburaks, kui selle asemel, et mees läks metsa puid langetama, peaks rääkima sellest, kuidas ta muu hulgas võttis kaasa naise ja lapsed või kuidas mees ja naine raiusid puid kordamööda.

Lukas: valehäbist ei tohi lähtuda

•• Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase arvates on uue õp­pekava ja ainekavade koostajad soolise võrdõiguslikkuse temaatikat väga palju arvestanud.

•• Lukase sõnul on õppekava vääruste osas, mida tulevane koolisüsteem õpilastele peaks andma, kirjas ka soolise võrdõiguslikkuse temaatika.

•• „Arvan, et pingutatult pole mõistlik midagi teha ja muidugi peab ühiskonnaõpetuse tunnis või matemaatikas rääkima ka naiste rollist ja nende panusest, aga ma usun, et meie koolides ei suhtuta allergiliselt erinevatesse sugudesse ega soolise võrdõiguslikkuse temaatikasse,” lisas Lukas. Teisalt ei tohiks ministri hinnangul uusi ainekavasid koostades lähtuda liigsest poliitilisest korrektsusest ja valehäbist.

•• „Praegu ma ei näe, et Eesti ühiskonnas või koolisüsteemis oleks soolise võrdõiguslikkusega erilisi probleeme,” teatas minister. Pealegi on ligi 80 protsenti Eesti üldhariduskoolide õpetajatest Lukase andmeil naised ja ministri arvates pole karta, et naised unustaksid oma õppeaines sookaaslaste saavutustest rääkimata.

Kommentaar

Viive-Riina Ruus, Tallinna ülikooli kasvatusteaduste emeriitprofessor

Mina pole uut õppekava soorollide aspektist analüüsinud ja kui ma peaksin seda tegema, siis kuluks sellele vähemalt terve nädal. Kuid õppekava on paljuski seotud meie ühiskonna praeguse seisuga ja see õppekava on tehtud päris laiapõhjaline. Mina ühe õppekava arendamises osalenud spetsialistina pole tõesti suutnud analüüsida, kuidas mõjutavad uued ainekavad praeguseid soorolle, sest selle protsessi käigus oli ka teisi olulisi ülesandeid, nagu näiteks loovuse arendamine.

Kui tänasest koolisüsteemist rääkida, siis tegelikult ei ole probleemiks tüdrukud, vaid poisid. Alates väljalangevusest ja poiste huvi köitmisest. Uut õppekava on koostatud 2000. aastast alates ja pigem tuleb mõelda sellele, kuidas see õppekava suudetakse vastu võtta. Minu arvates näitab soolise võrdõiguslikkuse teema, et isegi kui uus õppekava saab vastu võetud, peaks selle täiendusteks siiski lahti jätma.

Kommentaar

Tiit Hennoste, filoloog ja kirjandusteadlane

Minu arvates taastoodab Eesti koolisüsteem valitsevaid soorolle ja see väljendub näiteks selles, et õpetajad on enamasti naised ja ka suur osa õpikute kirjutajaid on naised. Kui ma vaatan mõningaid õpikuid, mis räägivad lastele näiteks kodusest elust, siis seal mängitakse väga selgelt valitsevatele soorollidele ja pannakse paika see, kes mida kodus teeb. Küsitakse lapselt: kes kodus rohkem tööd teeb? On see ema või isa? See on soorollide taastootmise kõige halvem osa koolis.

Mis puudutab aga naiskirjanike või naiskunstnike saavutustest kõnelemisse, siis see on positiivne ja see pole tegelikult asi, mis soorolle muudaks. Ma ei usu, et kui koolis räägitaks väga palju naismatemaatikutest, siis nad hakkaksid suure hoolega matemaatikaga tegelema. Koolis on veidi teised probleemid. Kui ma vaatasin oma lapse soovitusliku kirjanduse nimekirja, siis seal olid kirjas puhtalt tüdrukuteraamatud. Täiskasvanutele pole ehk suurt vahet, aga lastekirjanduses on selge vahe, et mis on tüdrukute- ja mis poisteraamat.