„Rahuloluks puudub põhjus,” ütles Eesti lastevanemate liidu juhatuse liige Aivar Haller. Kuigi liidul oli Halleri sõnul seaduse väljatöötamises algusest peale võimalik osaleda, ei arvestatud lõpuks ühegi liidu 14 leheküljel esitatud ettepanekuga, millest peamiseks oli muuta kooli hoolekogu rolli senisest kaalukamaks. Halleri sõnul ei saa lapsevanemad hooldekogus praegu otsustada õppetöö sisu üle, tihti taandub see haldusprobleemide lahendamisele. „Täna luuakse koolides hoolekogu, mis „ei segaks” kooli ja juhtkonna tööd. Küsimus on aga selles, kas hoolekogu on katuseparandamise organisatsioon või on tal õigus valida direktorit, osaleda õpetajate valiku kinnitamisel,” rääkis Haller.

Trahvi ei poolda

Samuti ei poolda liit uues seaduses ette nähtud võimalust lapsevanemaid kuni 12 000-kroonise trahviga karistada, kui nad ei suuda tagada oma lapse koolikohustuse täitmist. „Trahv on ilmselgelt vale lähenemine. Demokraatlikus struktuuris ei ole karistamine kunagi toonud mõistlikke tulemusi,” lisas ta. „Nii kaua kui lapsevanematel pole sisulist otsustusõigust, pole tal ka sisulist vastutust.”

Koos lastevanemate liiduga on trahvide vastu ka õpilaskond. „Ükski trahv ei pane last koolis käima,” ütles Edgar Rootalu Eesti õpilasesinduste liidust. Samuti toetati lastevanemate rolli suurenemist hoolekogus.

„Kui kool, õpetajad ja perekonnad teevad kõik, mis võimalik, siis ei jõutagi kunagi karistuseni,“ ütles aga Eesti õpetajate liidu esimees Lehte Jõemaa. Ta lisas, et peab oluliseks õpilaste arenguvestluste nõuet uues seaduses, kuid kohati ülereguleerituks peab erivajadustega lapsi puudutavat.

Jõemaa sõnul võinuks ka põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamine seadusesse sisse jääda. „Meil on kahju, et lahutamise otsus ära jäi,” lisas Jõemaa.

Seaduseelnõu vastu hääletanud Keskerakonna hinnangul tulevad seadusega suuremad kohustused kohalikele omavalitsustele, kuid raha selleks ette ei nähta. Näiteks kui kool koolikohustusest kõrvalehiilivate las­te ja nende vanematega hakka­ma ei saa, peab asjaga tegelema KOV. „Siin ei ole midagi uut,” ütles aga Jõemaa. „See ülesanne on KOV-del ka siiani olnud. Kui see töötaks täna väga hästi, siis polekski probleemi olemas.”

„Selge on see, et palju puudutakse koolist,” nentis Rootalu. „Kuid see tuleb pigem sellest, et koolid on ülekoormatud ning seal on igav keskkond.”

Rootalu sõnul jäädi rahule sellega, et  õpiväljundid on arusaadavamalt välja toodud. 

Mis muutub uue seadusega?

Puudumisest peab teavitama

Eksamil karmim kord

•• Gümnaasiumis peab 2013. aas­taks olema kolm eri õppesuunaga klassi.

•• Vanem peab kooli õpilase puudumisest teavitama kohe esimesel päeval. Kui seda tehtud pole, annab kool ise lapse puudumisest järgmisel päeval teada.

•• Kui õpilane puudub ühes vee­randis põhjuseta rohkem kui viien­dikust tundidest, võib vanemat ka­ristada kuni 12 000-kroo­nise trah­viga. Rahatrahvi võib asendada 10–50 tunni üldkasuliku tööga.

••Vanemat ei karistata, kui ta pöördub abi saamiseks linna- või vallavalitsuse poole ning osaleb lahenduse leidmisel.

•• Õppeaasta jooksul toimub arenguvestlus klassijuhatajaga.

•• Gümnaasiumi lõpus tuleb soo­ritada riigieksamid eesti keeles, võõrkeeles, matemaatikas, uurimus või praktiline töö ning õppesuunast lähtuv koolieksam.

•• Riigieksamil saab rahuldava tulemuse senise 20 protsendi asemel 50 protsentiga.

•• Seadusest jäi välja:

põhi­kooli ja gümnaasiumi füüsiline lahutamine; kooli­ko­hustuse tõstmine 17. eluaastalt 19.-le.