Õppekava arendus saab järjekordse stardipaugu
Viimase seitsme aasta jooksul on riik kulutanud kümneid miljoneid kroone, et koostada euroopalik ja nüüdisaegne õppekava ühes ainekavadega, mis peaks tagama koolides tänapäevaseid õppemeetodeid ja loovat mõtlemist soosiva õppe. 2001/
2002. aastal alanud õppekava koostamine on riigile maksma läinud 20–30 miljonit krooni.
Neljapäeval allkirjastas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas uue õppekava arendamise lähteülesande. Selle järgi on uue õppekava peaeesmärk luua üldharidussüsteemis kõigile õpilastele võrdväärsed võimalused ja tingimused võimete- ja huvikohase ning kvaliteetse hariduse omandamiseks, mis võimaldab jätkata õpinguid ja elus väärikalt toime tulla.
Haridus- ja teadusministeeriumi nõuniku Ain Tõnissoni sõnul tuleb kogu õppekava arendust vaadelda pideva protsessina, mille eemärgiks ei ole mitte sellise uue õppekava koostamine, mis pelgalt muudaks eelmist õppekava, vaid õpilaste koormuse vähendamine ja ka huvitegevuse abil oskuste andmine.
Kuigi viimased seitse aastat on kõik huvigrupid alates lastevanematest, õpetajatest, õpilastest ning lõpetades poliitikutega pidanud uue õppekava koostamist ja vastuvõtmist vajalikuks, pole seda siiani suudetud teha.
Endine haridus- ja teadusminister Mailis Reps selgitas, et peamiselt on õppekava uuendamine takerdunud selle taha, et üheltpoolt tahetakse õpilaste koormust vähendada, kuid teiselt poolt on eri huvirühmadel suur soov, et koolis õpetataks kohustuslikus korras uusi õppeaineid.
“Minule üritati omal ajal korduvalt selgeks teha, et koolis tuleb kohustuslikus korras õpetada malet, judot, liiklusõpetust ja tantsustiile, kuid uusi aineid lisades ei suuda me õpilaste koormust vähendada,” lisas Reps.
Kahel korral haridusministri ametit pidanud ja õppekava arendamisega mõlemal ameti-ajal kokku puutunud Reps ütles, et tunniplaanis domineerivate õppeainete õpetajad pole valmis ainemahte vähendama.
Näiteks matemaatikaõpetajad soovivad lisada ainekavasse mitmeid seni ainekavast puuduvaid teemasid. “Kuid igasugune lisamine suurendab vaid õpilaste koormust,” arvas Reps.
Kui haridusministeerium oleks 2006. aastal andnud rohelise tule toonase õppekava üldosas ja ainekavades kirja pandud tegevusele ja suunistele, pidanuks õppetöö üldhariduskoolides käima ka laupäeval.
Ain Tõnissoni arvates on lahenduseks suurem ainete integratsioon ehk paljud õppeainete teemad kattuvad ning kui ainekavasid läbimõeldumalt koostada, võidaks oluliselt aega.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe Peeter Kreitzbergi arvates on 2010/11. õppeaastaks uue õppekava koostamine ja jõustamine päris reaalne. “Kuid õppekava väljatöötamise mehhanismi peab muutma ja õpilased, õpetajad, aga ka teised huvirühmad peavad teema läbi vaidlema, sest muidu jääbki õppekava arendus venima,” lisas ta.
Õppekava on ülekoormatud
Siiani on ainekavade ja õppekava üldosa kallal peamiselt vaeva näinud õpetajad, teadlased ja spetsialistid, kes Kreitzbergi arvates on sellele lähenenud professionaalse kretinismiga, mis viiks isegi seitsmepäevase õppenädalani. “Praegune õppekava on ülekoormatud ja see on paljudele vastuvõetamatu, sest ülearu õppimine tekitab tüdimust ja põhjustab koolist väljalangemist,” lisas Kreitzberg.
Pikaajaline koolijuht ja riigikogu liige Helmer Jõgi ütles, et õppekava puhul on tema suurimad ootused seotud õpetajakoolituse ning jätkusuutliku ja areneva koolisüsteemi tagamisega. Kuigi Jõgi sõnul pole praegu kehtiva õppekava üldosa veel lootusetult elule jalgu jäänud, tuleks seda siiski muuta, kuna uuendamist vajavad eri õppeainete ainekavad.
Kui üldosas pannakse kirja, mida ühiskond koolisüsteemilt ootab, siis ainekavad reguleerivad õppeainetes õpetatava sisu ja vormi. “Minu arvates pole koolides siiani suudetud omaks võtta 1996. aastal jõustunud ainekavasid, aga märksa tõsisem probleem on õpetajate koolitamise ja ettevalmistamisega,” lisas Jõgi.
Ühised ootused
•• Eesti õpetajate liidu esimees Lehte Jõemaa ja õpilaste esinduste liidu esimees Meriliin Piipuu loodavad, et õppekava toob kaasa väiksema õpikoormuse, kuid suurendab teadmiste hulka.
•• Jõemaa sõnul on oluline, et õppekava suudaks paika panna, kuidas üht asja ei peaks eraldi õpetama mitmes õppeaines. “Kuidas seda teha ja mida see tähendab, tuleb õppekava arenduses lahendada. Kui see saavutatakse, siis väheneks koormus ja suureneks teadmiste vastuvõtmine,” selgitas Jõemaa.
•• Nii õpetajate kui ka õpilaste esindajad rõhutavad, et väiksem õpikoormus ei peaks tähendama vähem teadmisi. “Uued meetodid, nagu aktiivõpe, ühes uute õppematerjalidega suudavad selle tagada,” lisas Jõemaa.
•• Piipuu sõnul on õppekava arendajad kaasanud õpilasi uue õppekava koostamisse hästi ning seni toimunud tegevus paistab õpilastele sobivat. “Põhiliselt soovivad õpilased, et koolis ei antaks mitte ainult faktiteadmisi, vaid õpetataks seda, kuidas neid teadmisi saab elus kasutada.”
