Õppustel plahvatas granaat ja vigastas kaht inimest
Õnnetus juhtus möödunud reedel Lääne-Virumaal, kus kordusõppustel olevad reservväelased harjutasid Carl Gustavist tankitõrjegranaatide laskmist. Esimesed laskmised läksid edukalt, kuid üks kumulatiivgranaat plahvatas enne õiget aega ja selle killud vigastasid kaht meest: üht reservväelast ja üht elukutselist kaitseväelast, kes laskmist jälgis.
„Carl Gustavi kumulatiivmürsu lõhkepea lõhkes enne, kui ta peaks aktiveeruma. Afganistanis käinud praktikute väitel aktiveerub granaat umbes 30 meetri kaugusel, aga 17. septembri laskmistel aktiveerus granaat umbes üheksa meetri pealt,” ütles vahipataljoni ülem major Toomas Väli.
Meeste vigastused ei olnud õnneks rasked. „Neile osutati laskepaigas esmaabi, seejärel transporditi Rakvere haiglasse, kus killud eemaldati. Täiendavalt vaadati kriimustada saanud kaadrikaitseväelane nädalavahetusel läbi ka Tallinna Mustamäe haiglas,” ütles Väli ja lisas, et praegu on mõlemad kaitseväelased kodusel ravil.
Eesti Päevalehe andmetel oli kumulatiivgranaatide puhul kasutusel väga vana tüüpi moon, mis on enne õiget aega plahvatanud ka neli aastat tagasi. Ka toona said kaks meest kergemaid vigastusi, mis lubasid neil nädalase paranemise järel teenistusse tagasi pöörduda.
Reegleid järgiti
Major Väli kinnitas, et laskmistel järgiti kõiki kaitseväes kehtivaid ja ohutuseeskirjadest tulenevaid ohutustehnika reegleid. „Sõjaväepolitsei uurib lõhkepea enneaegse aktiveerumise asjaolusid, neli aastat tagasi juhtunuga on enne uurimistulemuste selgumist praegust vahejuhtumit vara seostada,” kommenteeris major. „Kaitseväe ohutuseeskirjad on siiani olnud täiesti adekvaatsed, nendest kinnipidamine säästab võimalike vahejuhtumite korral kaitseväelaste elu ja tervist,” lisas ta.
Kaitseväe pearelvuri Vaido Halliküla sõnul on enne õiget aega plahvatanud moonatüübi kasutamine peatatud ja ilmselt ei kasutata lähikuudel Carl Gustavit üldse. „Praegu ei ole väljaõppeplaanide kohaselt Carl Gustavi laskmine kuni aasta lõpuni kavas,” ütles Halliküla.
