Oravate otsustamatus võib maksta neile presidendikoha

* Reformierakonna juhatus otsustab suure tõenäosusega esitada riigikogus presidendikandidaadiks Siim Kallase.
* Hoolimata juhatuse otsusest pole veel selge, kas erakonna kõik 30 riigikogu liiget 29. augustil ka nii hääletavad.
* Marina Kaljuranda toetavad juhatuse ja fraktsiooni liikmed tahavad näha lubadust, et valimiskogus oleks kandidaat Kaljurand, kuid Kallas ei ole nõus taanduma ka seal.

Täna kell 11 koguneb Reformierakonna juhatus, et otsustada, keda toetatakse presidendikandidaadina riigikogus ja mida tehkse juhul, kui valimised peaksid minema valimiskokku. Tüliõunaks kujuneb ilmselt see, et Kaljuranna leer ei kuule neile sobivat lubadust.

Põhjus, miks Reformierakond täna ilmselt Marina Kaljuranna valimiskogus toetamist avalikult ei sõnasta, on see, et nõnda ütleksid nad sisuliselt: riigikogus me presidenti ära ei vali. Sellist sõnumit aga erakond välja saata ei taha, sest ei taheta alavääristada riigikogu kohustust president valida. Kallas võtaks sellist otsust häbistavana, sest see näitaks, et tema tõsiseltvõetavusse riigikogus ei usu isegi koduerakond. Selle najal omakorda oleks keeruline, kui mitte võimatu küsida toetust teistelt parteidelt. Kaljuranna tiimi jaoks oleks selle lubaduse väljendamist aga mõistagi väga vaja, sest tema oma žesti „Aktuaalse kaamera” otse-eetris ju tegi. Nüüd ootavad nad sama erakonna juhatuselt.

Teisalt on selge, et ka Siim Kallase seltskond pole sellisest väljaütlemisest huvitatud ka põhjusel, et alles paar nädalat tagasi teatas ta kindlalt lõpuni minekust. „Ma ei loobu valimiskogus kandideerimisest. Seda enam, kui saan üheks kahest kandidaadist, kes viimases voorus nii palju hääli saab, et automaatselt valijameeste kogusse edasi läheb,” ütles Kallas Eesti Päevalehele antud intervjuus.

Selline suhtumine ei tee kindlasti asja lihtsamaks ka Reformierakonnale, kus õhk on niigi siseheitlusest paks. Mõned reformierakondlased nimetavad olukorda juba naeruväärseks. Pingeid erakonnas tunnistavad paljud, ka teiste erakondade poliitikud. „Taavi ei taha ju midagi otsustada,” on oravate juhi poole lennutatav põhiline kriitikanool. Samuti öeldakse, et Rõivas silmatorkavalt ei soovivatki presidenditeemaga tegeleda.

Vihje sellele, et ka täna ei suudeta midagi asjalikku otsustada, peitus juba koosoleku kutses, mille päevakorda oli märgitud presidendikandidaatide üle arutamine, mitte otsustamine. Seega ei osanud veel eile keegi hinnata ega ennustada, millega tuleb täna lagedale Taavi Rõivas ja kas see ka heaks kiidetakse.

Kallase suurim tõehetk

Eesti Päevaleht peab kõige tõenäolisemaks stsenaariumi, mille järgi tullakse välja plaaniga, et Siim Kallas kandideerib riigikogu avavoorus ja see on ka kõik, midagi rohkem kokku ei lepitagi. Sellisel juhul jätkuks küll Reformierakonna peata olek, kuid see päästaks eri leerid lõplikult tülli minemast.

Olenemata sellest, kui täpseks tänane kokkulepe läheb, moodustatakse tõenäoliselt läbirääkimiste delegatsioon, kelle eesmärk on Kallase kandidatuurile riigikogus toetust otsida. See saab olema ka Kallase jaoks ilmselt suurim tõehetk, mis näitab, kas ta suudab pidada läbirääkimisi, mis peavad ka riigikogus.

Kallas on ju pikalt hoobelnud, et ta on ainus Reformierakonna kandidaat, kes saab Keskerakonnast vajaliku toetuse. Seda toetavad ühelt poolt tema varasemad külaskäigud Hundisilmale ja teisalt hiljutised kohtumised Kadri Simsoni leeriga. Keskerakond seevastu on mõista andnud, et ühtegi neile sobivat kokkulepet pole Kallas suutnud ega saagi pakkuda. Keskerakond sooviks vastutasuks valitsusse pääseda, seda aga pole Kallas saanud nii varases staadiumis lubada.

Kallas on pikalt hoobelnud, et ta on ainus Reformierakonna kandidaat, kes saab Keskerakonnast vajaliku toetuse.

Veel enne peavad nii Kallas kui ka erakond muretsema, kas ta saab riigikogus kõigi fraktsiooniliikmete hääledki. Pole saladus, et Kallas on suutnud Kaljuranna toetajaid tõsiselt vihastada ja nüüd ähvardab osa Kaljuranna toetajaid, et kui tänasest juhatuse koosolekust ei tule selget sõnumit Kaljuranna perspektiivi kohta, ei tõuse nende käsi Kallase poolt häält andma. Kaljuranda enim toetavate rahvasaadikute häälte saamises võiks olla kindel, kui sõlmitaks korraga ka vastupidine kokkulepe: valijameeste kogus toetatakse in corpore just Kaljuranda. Seega oleks teistpidi jällegi ka Kallasele kasulik, kui Kaljuranna lubadus välja öeldaks, sest see on ka tema ainus lootus saada üldse valituks. Valijameeste seas tal suurt toetust pole.

Tõenäoliselt kaasnevad Kallasele erakonna toetuse andmisega ka ootused, mida küll ametlikku otsusesse kirja ei panda, ent mida võib käsitleda vahe-eesmärkidena. Kallas peab tõendama, et ta suudab tõesti koguda hääli mitmest erakonnast. Kõige tõenäolisem koht paistab selleks olevat SDE, mille esimees Jevgeni Ossinovski just presidendivalimiste teemal üleeile Taavi Rõivasega kohtus. Nagu öeldud, Keskerakonda saaks meelitada ainult valitsusse pääsemise lubadusega, aga see pole praeguses poliitilises seisus reaalne. IRL-il ei ole põhjust Kallast toetada, sest nemad panustavad oma kandidaadile Allar Jõksile. Vabaerakond ütleb oma otsuse ülehomme, ent tõenäoliselt toetavad ka nemad Jõksi.

Nii mõnegi reformierakondlase ja teiste asjaga kursis olevate isikute arvates oleks kõige halvem, mis homme juhtuda saab, hääletus. See näitaks must valgel juhatuse häälte jagunemist ja oletades, et 15-liikmelise koosseisu hääled jagunevad ainult ühe häälega emma-kumma kasuks, oleks kandidaadi valimine ametlikult lõhki ja küsimärgi alla satuks, kas Kallas saab riigikogus kandideerimiseks hääled kokku.

Kuigi räägitakse, et Taavi Rõivas pidas veel eile õhtul juhatuse ja fraktsiooni liikmetega „tunnetuse saamiseks” kohtumisi, märkisid ka mõned juhatuse liikmed, et nendega pole veel kordagi asjalikku jutuajamist peetud. Teisalt peavad kandidaatide kampaaniate korraldajad tõenäoliseks, et palju sisulisi vestlusi on juba peetud. „Poleks ju mõeldav, et homme saadakse kokku ja hakatakse arutama, mida keegi elust ja olust arvab – see kestaks ülejärgmise aastani,” ütles üks Reformierakonna siseeluga kursis olev tegelane.

Klaköörid võivad kohale ilmuda

„Kus need vaidlused siis toimuvad, kui mitte homme? Seni pole juhatuse liikmeid aruteludesse üldse kaasatud. Erakonna juhil pole ju aega olnud,” imestas üks Reformierakonna juhatuse liige. Teine juhatuse liige tunnistas, et ta ei saanudki aru, kas Kaljurand ja Kallas on üldse koosolekule kutsutud. „Kirjas öeldi, et toimub juhatuse koosolek ja arutatakse presidendivalimisi, kuid see kiri saadeti ka Kallasele ja Kaljurannale – kas see tähendas, et nad on kutsutud?” küsis reformierakondlane. Teadupärast ei kuulu kumbki neist juhatusse, Kaljurand isegi erakonda mitte. Ühtlasi kardetakse, et tänasele koosolekule kutsutakse suur hulk klakööre, kes juhatusse ei kuulu, kuid aitavad tekitada nn tunnetuslikku enamust.

Marina Kaljurand edastas oma kampaaniapealiku Andreas Kaju kaudu teate, et tema läheb kohale. Kallas oma minemise või minemata jätmise kohta Eesti Päevalehele ei vastanud. Mitu tema toetajat arvasid küll, et Kallas jätab minemata, sest soovib anda juhatusele vaba õhkkonna ega pea enda tuleviku arutamist pealt kuulama.

Kuid kelle poolt on erakonna juht Taavi Rõivas ise? Siin lähevad eri poolte jutud lahku. Ühed väidavad, et kuigi peaminister pole seda välja öelnud, on ta 99% Marina Kaljuranna poolt. Teised tunnistavad, et kuigi ta on omavahel Siim Kallasele ja tema seljataga seisvatele isikutele toetust avaldanud, ei väljenda Rõivas seda teiste erakondade juhtidega kohtudes.

Kuid kelle poolt on erakonna juht Taavi Rõivas ise? Siin lähevad eri poolte jutud lahku.

Kaljuranna ja Kallase võistluse taustal on lihtne unustada, et Reformierakonna presidendirallis osaleb ka Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet. Seda, kuidas käitub Paet gigantide heitluses, ta ise öelda ei osanud. „Kõik selgub homme,” nentis Paet napisõnaliselt.

Nagu varem märgitud, kohtus Taavi Rõivas paari päeva eest presidenditeema arutamiseks esimest korda sotsiaaldemokraatide esimehe Jevgeni Ossinovskiga. Millest nad siis küll rääkisid? Eesti Päevalehe andmeil ei sündinud ka sellel kohtumisel ühtegi asjalikku kokkulepet. See ei tähenda tegelikult midagi head ka sotsidele, sest neil oleks hädasti vaja toetust just Reformierakonnast. Kui oravapartei aitaks neid kuue häälega, saaksid nad Nestori riigikogu esimeses voorus üles seada ja pärast seda ta presidendirallilt viisakalt ära saata. Vastutasuks toetaksid sotsid teises voorus Kallast.

Kas selline kokkulepe hakkab sündima, ei kinnitanud ükski sotsiaaldemokraat. Ainus, mida nad kinnitasid, oli see, et ühtegi kokkulepet neil pole. Veelgi enam, mõned arvavad, et kõige tõenäolisem duell võikski riigikogus toimuda just Nestori ja Kallase vahel.

Oravakoopas võidakse kõik veel ringi mängida

Kui aga Reformierakond jätkab peata- olekut, pole välistatud variant, et Kallas suudab end siiski riigikogus kahe parima kandidaadi hulka välja venitada. See tähendaks, et ta lähebki automaatselt edasi valimiskokku ja kui ka Kaljurand kandidaadina üles seatakse, võivad valimiskogus sõelale jääda hoopis Allar Jõks ja Mailis Reps. Põhjus on lihtne: kaks Reformierakonna taustaga kandidaati „sööksid” valimiskogus teineteise hääled ära. Kõige mustema stsenaariumi korral kukuvad presidendivalimised läbi ka valijameeste kogus.

Kokkuvõttes pole muidugi suurt vahet, mis otsuse Reformierakond täna päevavalges langetab, sest juhatus võib otsustada koguneda uuesti pärast esimest, riigikogu vooru ja mängida oma plaani uuesti ümber.

Pealegi kohtuvad oravapartei liikmed täna õhtul vabamas olekus peol, mida nad ise nimetavad hellitavalt koopaoravate kohtumiseks. Seal otsustatakse tihtilugu rohkemgi kui peakontori kitsas koosolekuruumis.