Kogenud linnuvaatlejana tundis mees juba liikumise järgi ära, et tema vaatevälja on jäänud siniraag, lind, keda Eestis leidub veel vaid üksikuid isendeid.

Rihkama bussipeatuses pidas Ots auto kinni ja vaatas sulelise binokliga üle. Samal hommikul andis ta nähtust teada Eesti Ornitoloogiaühingule.

Eesti Ornitoloogiaühingu juhatuse esimehe Andres Kalamehe jutu järgi on tänavu Eestis teada vaid kaks pesitsevat siniraapaari, mõlemad Võrumaal. Teateid üksikute isendite nägemisest on olnud rohkem, kuid enamasti on needki tulnud Võru- või Valgamaalt. Viljandimaa teade oli Kalamehe sõnul tänavu esimene, mis andis märku linnu liikumisest ka väljaspool Kagu-Eestit.

"Tema nägemine ei pruugi siiski veel pesitsust tähendada," nentis Kalamees. "Nende lindude hulgas on ka üksikuid hulkujaid, kes on kunagi oma paarilisest ilma jäänud. Et siniraagu on nii vähe, ei leia nad endale enam paarilist."

Andres Kalamees rääkis, et siniraag oli aastatel 1950—1960 Eestis ja mujal Euroopas täiesti tavaline lind. 1970. aastatel nende arvukus aga mitmetel põhjustel kogu Euroopas järsult langes.

Ornitoloogiaühingu juhatuse esimees kutsus inimesi üles andma kiiresti teada, kui nad kusagil siniraaga nägema juhtuvad või teda juba varem märganud on. Ta selgitas, et ornitoloogid on selle liigi esindajate pesitsema meelitamiseks üles seadnud pesakaste ning linde ka ise innukalt otsinud. Et aga siniraa liikumispiirkond pesa ümber on väga väike, ei pruugi otsijad linde teel sõites märgata.