Looduslikes oludes üliharuldaseks muutunud, kuid tehistingimustes siiski üsna arvukana säilinud tadžiki markuure ehk keerdsarvkitsi plaanib loomaaed teistele loomaaedadele ära anda umbes 19. Sellele vaatamata jääb neid keerdus sarvedega uhkeid loomi Tallinna paar­kümmend.

Esimesed kolm keerdsarvkitse ja sama palju dagestani tuure peaks lähiajal teele asuma praegu rekonstrueeritava enam kui sajandi vanuse Kaliningradi loomaaia poole.

Samuti on Eestis ilmavalgust näinud keerdsarvkitsedest huvitatud Valgevenes asuv Minski loomaaed. „Minski loomaaias keerdsarvkitsi praegu pole, seepärast nad olidki kohe mitmest loomast huvitatud,” märkis Fain­štein. Ühtekokku peaks Lukašenka riigist saama uus kodumaa viiele keerdsarvkitsele, kes on oma atraktiivse välimuse tõttu klassikaline loomaaialiik.

Fainštein tõi esile, et eri loomaliikide pidamisele spetsialiseerunud loomaaedadest kuulub Tallinna oma selliste sekka, mis on keskendunud mägiloomadele. „Meie mägiloomade kollektsioon on üks suuremaid Euroopas ja ühtlasi kogu maailmas. Oleme ka ainuke Euroopa loomaaed, kus peetakse kõiki mägiloomi, kelle päästmiseks on alustatud erinevaid kaitseprogramme,” teatas ta.

Peale keerdsarvkitsede ja dagestani tuuride on Tallinnas väga hästi paljunenud peaaegu kõik kaljukitsed ja mägilambad. Seevastu sellisel üliharuldasel loomal nagu amuuri goralil, keda välismaa loomaaedades enam naljalt ei näe, nii hästi ei lähe.

Pindalalt Euroopa suurimate loomaaedade hulka kuuluvas Tallinna loomaaias eksponeeritakse huvilistele 606 liiki ja kõikide asukate arv küünib 6600-ni. Kollektsiooni suuruse poolest kuulub Tallinna loomaaed maailma esiviisikusse.

Palju haruldasi liike

Mägiloomadele spetsialiseerunud loomaaias on peale amuuri gorali ja tadžiki keerdsarvkitsede palju teisigi haruldasi liike: näiteks õnnekurg, hiina alligaator, amuuri tiiger, lumeleopard, miilu ja gaur.

Loomaaed osaleb mitmes rahvusvahelise kaaluga liigikaitseprojektis, mis on seotud näiteks kadumisohus euroopa naaritsa ja amuuri leopardiga.

Just tänu Tallinna loomaaia ohustatud liikide paljunduskeskusest pärit euroopa naaritsate Hiiumaale asustamisele on sinna tekkimas selle liigi looduslik asurkond.

Muidu peetakse euroopa naaritsat meie looduses välja surnud liigiks.