Osa poliitikuist sugude võrdsuse seaduse vastu
Isamaaliitlase Jüri Adamsi hinnangul pole faktidega piisavalt tõestatud, et sellist seadust üldse vaja on.
“Argument, et kuskil Euroopa riigis on analoogiline seadus, viitab skandaalsemaigulise luuletaja Kivisildniku tigedale esseele, et Eestis on filosoofiaks kujunenud europugemine,” ütles Adams riigikogus. “See tundub tõele vastavat. Võib-olla antud juhul on pugemine vajalik Euroopa Liitu minekuks.”
Mõõdukate esimehe Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei peaks mehed omavahel otsustama, millised on naiste õigused ning millal nad on diskrimineeritud ja millal mitte.
Naine kannatab meeste maailmas. Seaduse eesmärk on õilis, aga ta aitab lahendada ka paljude inimeste praktilisi probleeme, kinnitas Ilves. “See on selleks, et vältida neid tuhandeid kordi nähtud juhtumeid, kus naine saab vähem palka ja teeb sama palju tööd. Naist ei võeta tööle seepärast, et ta võib rasedaks jääda. Naine lastakse lahti enne kui mees,” lausus Mõõdukate liider.
Ilvese väitel ei ole tegu europugemise, vaid seadusliku kaitse pakkumisega töötavatele naistele, kes enamasti kannatavad esimesena ühiskonnas, kus võim on sisuliselt meeste käes. “See on väga lihtne, moodne ja tsiviliseeritud euroopalik seadus, mis on täiesti tavaline Euroopas ja ka neoliberaalide paljuarmastatud Ameerikas,” lisas ta.
Seevastu Ilvese parteikaaslane Enn Tarto viitas sellele, et rahva seas kutsutakse peagi lõpphääletusele pandavat eelnõu euroseaduseks.
Sotsiaalminister Siiri Oviiri sõnul tagab seadus nii naistele kui ka meestele kaitse soolise diskrimineerimise vastu. Minister tunnistas ka, et seaduse vastuvõtmisega on kiire, kuna see peaks valitsuse eurointegratsiooni tegevuskava järgi rakenduma juba sel aastal.
Komisjoni asemel volinik. Riigikogu asendas viimasel lugemisel soolise võrdõiguslikkuse komisjoni volinikuga, mis Oviiri väitel tähendab enam kui kahe miljoni kroonist kokkuhoidu. Asutatava volinikuinstitutsiooni pädevuses on järelevalve seaduse täitmise üle.
Jüri Adams kahtlustas, et seadus kasvatab bürokraatiat. Seades ametisse soolise võrdõiguslikkuse ombudsmani, võib meil mõne aasta pärast olla riigi palgal 4-5 ombudsmani, leidis ta.
Adamsi sõnul on tegu ka ühe kõige kehvema riigikogu saali jõudnud eelnõuga. “Elus on enamasti seaduse puudumine parem kui halvasti kirjutatud seadus,” lausus Isamaaliidu poliitik.
Naissaadikute kõrval peavad seaduse kiiret kinnitamist vajalikuks ka kümned naisorganisatsioonid, kes tegid hiljuti sellekohase avalduse Eesti Naisuurimise Teabekeskuse eestvedamisel. “Riigikogus käisid ka paljud mehed oma probleemid välja. On vale arusaam, et see on vaid naiste seadus. Ta kaitseb samavõrd mehi ega vastanda sugupooli,” ütles teabekeskuse projektijuht Eha Reitelmann.
