Praegu Devinney vastutuse all olev laev pööras üheksa aastat tagasi pea peale USA mere­väe arusaama laevade lähikaitsest. 12. oktoobril 2000. aastal tabas ühes Jeemeni sadamas tankimisel olnud Cole’i enesetaputerroristide rünnak, hukkus 17 meremeest, ligi 40 sai vigastada. Lõhkeainet täis tuubitud paadi kokkupõrkest Cole’iga tekkis laeva kerre hiiglaslik auk, Cole suudeti uppumisest päästa väga napilt.

Teist nii suurte kaotustega õnnetust pole USA merevägi rahuajal üle elanud.

Nüüd Helsingi sadamast lahkudes jälgibki üks sillal töötav mereväelane kuvarilt väga suure hoolega, mis toimub mööduval Tallinki laeval. Tema kaaslane kontrollib ükshaaval üle kõik ümbruses olevad väiksemad alused. Sügavamal laevas, operatsioonideruumis täidab sama ülesannet tõenäoliselt hulgem spetsialiste.

Tegelikult ei ole USS Cole kuulus ainult oma värvika mineviku pärast, sest ka tänapäeval on tal USA mereväes täita tähtis roll. Nimelt on Cole üks väheseid laevu, millel on võime olla osa USA uuest mobiilsest raketikaitsekilbist.

Cole on niinimetatud AEGIS-laev, mis põhimõtteliselt tähendab seda, et ta on triiki täis topitud omavahel sünkroonitud radareid ning relvastust. Uuel tehnoloogial töötavad radarid tagavad, et konstantselt on olemas täispilt kogu ümbruskonnast. Tavaline radar kontrollib ümbruskonda sektorite kaupa. Kui radar tuvastab läheneva raketi või vaenlase hävituslennuki, saadab laev sellele vastu oma raketi.

Ohtralt relvastust

„Meie relvastusse kuuluvad Harpooni raketid laevade hävitamiseks, raketid lennukite tabamiseks, maasihtmärkide tabamiseks. Meil on olemas Tomahawk-rakettide võime,” räägib komandör Devinney. See tähendab, et Soome lahest on ühe USA sõjalaeva haardeulatus kaugele Moskva taha. „Ei, kindlasti ei tulnud me siia venelasi hirmutama,” lisab Devinney kiiresti ja viib jutu USA ja Eesti suurele omavahelisele sõprusele. „Läänemeres külastame me lisaks Helsingile veel ainult Tallinna sadamat, kuskil mujal me ei peatu,” maalib ta pildi USA Eesti-sõprusest.

Tallinna jääb Cole kuni teisipäevani, seejärel naaseb kodusadamasse Norfolki Virginia osariigis.

Järgmise aasta alguses saadetakse Cole missioonile, ent kuhu täpselt, Devinney öelda ei taha. „Ma võin öelda nii palju, et see puudutab piraatide vastast võitlust,” paljastab siiski üks tema alluvaid. „Ma ei saa aru, miks me ronime talvel, kui on niigi külm, siia põhja, aga suvel täie palavaga lähme Aafrikasse. Rumalad oleme,” naerab teine.

Meelespea

Hoiatused ja reeglid USA meremeestele

•• Terrorioht Tallinnas on väike. Välisluure oht on kõrge, eraldi tuuakse välja Vene luure olemas­olu.

•• Kuritegevus on keskmine, esineb taskuvargusi ning purjus inimesed kipuvad tüli norima.

•• Mereväelastel keelatakse suhtlemine prostituutide ja kupeldajatega, kuna avalik prostitutsioon on Eestis keelatud.

•• USA sõjaväelasi võidakse provotseerida, et nad avalikkuses häbisse jääks.

•• Eraldi hoiatatakse baarides oma joogi unarusse jätmise eest, sest esineb juhtumeid, kus jooki pannakse uimastavaid aineid. Pubides täidetakse väidetavalt ainult kolmveerand klaasist ning kahte jooki korraga ei serveerita.

•• Seevastu tänaval ei tohi alkoholi juua, politsei võib trahvida. Taksojuhid kipuvad petma, teevad haake, usaldada tasub ainult Tulika ja Tallinki taksosid.

•• Linnas käies ei tohi kanda embleeme, mis viitavad armeele, samuti on keelatud solvava sõnumiga T-särgid, aukus või rebitud riided, body-piercing.

•• „Käitu nagu täiskasvanu ja sind koheldakse samamoodi,” kõlab kokkuvõte.