Osten Tori kuulsusetu lõpp
Kümme aastat pooleli seisnud büroohoone omanikud võlgnevad viimase kolme aasta teesulgemise eest linnale üle 300 000 krooni
Kümme aastat laguneva Osten Tori omanike vastu võimetute linnaametnike naeru alt päästmiseks tuvastas keskkonnaamet ehitise varisemisohtlikkuse ning käsib hoone omanikul karkassid lammutada järgmise aasta juuni lõpuks. AS Satabildi juhatuse liikme Mati Pedaku väitel ei ole Satabildi Osten Tori omanikuks olemise aasta jooksul midagi hullemaks läinud. “Kevadel püüdsime pättidega võideldes taastada plankaeda, mis muidugi kohe maha kisti ja põlema pandi,” iseloomustas Pedak Kitseküla inimeste meelestatust.
Pedaku sõnul murravad Osten Tori eestlastest ja soomlastest omanikud praegu pead äriidee väljatöötamise kallal. “Millal lõplik otsus langetatakse, ei oska kahjuks öelda,” väitis Pedak.
Ehkki ehitise enda juures uute omanike tulekuga midagi ei muutunud, tegi see Kesklinna ametnikele siiski rõõmu. ”Tekkis uus lootus, et vähemalt keegi selle majaga tegeleb. Kui heakorrakuu oli käes, tegime uuele omanikule kohe heakorratrahve,” rääkis Kesklinna asevanem Kaia Sarnet.
Päev teesulgemistmaksab 300 krooni
Transpordiameti peaspetsialisti Taso Erima sõnul on Osten Tori omanikud maksmata teesulgemistasuga põhjustanud linnale enam kui veerand miljonit krooni kahju.
“Eelmine omanik alguses maksis, aga 1995. aastast läks ta Soome redutama ja tagaotsimine ei andnud tulemust. Nüüd on, jah, umbes kolm aastat maksmata. 300 krooni kõnniteede sulgemise eest päevas – arvutage siis, palju see teeb,” ütles Erima.
Transpordiameti peaspetsialisti sõnul ei suuda Tallinn hoolimata börsilangustest ja pangakrahhidest Osten Tori omanike ligikaudu 330 000-kroonisele teesulgevõlale ühtegi nii suurt võlgnikku vastu panna. “Tavaliselt jäävad võlad ikka 10 000 krooni piiresse. Osten Tori omanikud on juba aasta algusest lubanud tee vabastada, nüüd jõuame aasta lõppu,” osutas Erima.
Transpordiameti tegevust kureeriv abilinnapea Kalev Kallo ei soovinud Osten Tori ümbruse teesulgemisi eile Eesti Päevalehele kommenteerida, teatades oma abi vahendusel probleemi väiksusest. “Abilinnapea osaleb suuremate küsimuste juures,” ei pidanud Kallo abi Osten Tori omanike enam kui veerandit miljonit linnale maksmata krooni arutlemist väärt teemaks.
Eluohtlik tondiloss
Linnarahva seas roheliseks peletiseks ja tondilossiks nimetatud Osten Tori kümne aasta taguse äriidee liivajooksmist tõestab kujukalt see, et mõne aja eest käis üks endistest linnapeadest uurimas linnaplaneerijate reaktsiooni ideele ehitada Osten Tori asemele bensiinijaam.
Ehitusinseneri haridusega keskkonnaameti juhataja Aap Mumme sõnul konserveeriti Osten Tor omal ajal väga nigelalt, mistõttu muudaks hoone ehitamise jätkamine ükskõik millisest staadiumist ehitise hiljem eluohtlikuks.
Pedaku sõnul vajab omanikeringis endiselt arutamist, kui sügavale lammutades minna ja kuhu konstruktsioonid hiljem maha müüa. “Uurime, kas karkassi saab osaliselt säilitada või tuleb kõik lammutada,” otsis ta taganemisteed. Osten Tori kadumise ilminguna koristavad töömehed sellest nädalast ära Tondi 10 kinnistule ladustatud ehitusmaterjalid.
Keskkonnaameti välknõupidamise Osten Tori asjus tingisid laguneva hoone omanikfirma AS Satabildi linnaametisse antud taotlused kolme kinnistu erastamiseks. Ameti juhataja Aap Mumme kahtlustab, et maa erastamisel taheti keskkonnaametist mööda minna, sest omandireformiameti maakomisjoni eilse päevakorra kohta ei laekunud keskkonnaametisse vaid materjalid Osten Tori kohta. ”See võis olla kellegi näpukas, aga ka teadlik tegu,” põhjendas keskkonnaameti juhataja Aap Mumme tekkinud valvsust.
