Nimelt lõppes eelmisel aastal meie väikestes ja madalates taimestikurikastes tiigikestes elutsevate harivesilike päästmise projekt. Punkt otsustati sellele ettevõtmisele – mille käigus tehti vesilike heaks korda sadu kinnikasvanud tiike – panna Lõuna-Eestis Haanja looduspargis suurejoonelise rahvusvahelise seminari korraldamisega. Pärast seminari läks rahvusvaheline teadlaste seltskond korrastatud tiike üle vaatama.

Käelaba suurune mardikas

Seda tehes leidsidki üks soomlasest ja üks hollandlasest ekspert teineteisest sõltumatult kahest tiigist hiiglasliku, peaaegu käelaba suuruse mardikaliigi, kelle nad määrasid vesimardikate hulka kuuluvaks Hydrophilus piceus’eks. Üks mardikas tuli välja Haanja ja teine Puspuri küla lähedale kaevatud tiigist.

Harivesilike projektiga seotud Tartu ülikooli teadur Riinu Rannap ütles, et kui ta pirakaid putukaid meie määrajatest otsima hakkas, selguski, et neid polnud Eesti putukariigi jaoks seni avastatudki. Seepärast pole putukal ka eestikeelset nime.

Euroopas levib Hydro­philus piceus kõi­ge arvukamalt Inglis­maal, Hollandis ja Belgias. Ent nendeski riikides muutub see liik eluks sobilike veesilmade kadudes aina vähem arvukaks.

Brittide seas on liik tuntud kui suur hõbepõrnikas. Vaatamata eemaletõukavale suurusele mardikas kättevõtmisel inimest ei hammusta ja peale sukeldumise oskavad nad ka lennata. Eestile kõige lähemalt on selle liigi esindajaid leitud Gotlandi saarelt ja Poolast.

Putukateadlane Urmas Tartes märkis, et Eestile uue putukaliigi avastamine on küll erakordne, kuid teisalt omajagu oodatud sündmus. Oodatud just seepärast, et suur osa meie putukaliike on tegelikult avastamata.

„Maailma mastaabis on teadlased seisukohal, et suurem osa putukatest on veel teadusele avastamata ning see peab ka Eesti puhul paika,” sõ­nas Tartes.

Tartes tõi esile, et Eestis näiteks kuuluvad väheuuritud putukarühma kiletiivalised, kelle liigirikkus on väga suur. Samuti on tema sõnul palju avastamisruumi ka kahetiivaliste, mardikate ja pisiliblikate seas.

Eestis teada 15 000 putukaliiki

•• „Meil teatakse küll mesilasi, kimalasi, liblikaid ja teisi silmaga nähtavaid putukaid, kuid sellised tillukesed, keda palja silmaga ei pruugi sageli nähagi, moodustavad sellest liigirikkusest avastamata enamuse,” lausus putukateadlane Urmas Tartes. Tartes on ka ise oma fotoretkedel sattunud putukatele, keda meie teadlased pole ära tundnud.

•• „Parasvöötmelise kliimaga Eesti on väga liigirikas koht ning selliseid paikasid, kus lähema uurimise käigus uusi ja põnevaid liike välja võib tulla, on siin küllaga.”

•• Tartes viitas, et oluline pole teada liikide arvu, vaid seda, kus ja kuidas liigid elavad ja milline on nende koht kogu eluvõrgustikus.

•• Kui kogu maailmas arvatakse olevat umbes 30 miljonit putukaliiki, siis Eestis on neid teada ligi 15  000.