Selle aasta lõpuks peaks Eestis valmis saama esimesed loodus-sõbralikul ehk passiivtehnoloogial ehitatud majad, sealjuures on 70 voodikohaga hotell Ote-pää külje all praegu omasuguste seas maailmas suurim. Ehkki need on hinnalt kallimad kui klassikaliste materjalidega ehitatud majad, ennustavad väiksemad küttearved ja loodussõbralikkus passiivmajadele suurt tulevikku ka Eestis.

Praegu on projekteerimisel ja planeerimisfaasis kolm passiivmaja. Suurim neist peaks kerkima juba selle aasta lõpuks Otepää lähedale Mäha külla. Hoone arhitekt Mai Šein rääkis, et 70-kohalise hotelli rajajad OÜ-st Sõpruse Grupp avaldasid juba tema jutule tulles soovi, et maja võiks valmida passiivtehnoloogiat kasutades. “Eks ikka kõik algab targast tellijast,” lisas ·ein.

Ligi 2300 ruutmeeril laiuv Saekoja hotell ehitatakse Ote-päält paari kilomeetri kaugusel asuva golfikeskuse juurde ning praegu projekteerimisel olevatest hoonetest tuleb sellest suurim omataoline maailmas.

Arhitekti sõnul erineb passiivmaja projekteerimine tavalise maja omast oluliselt, kuid on ka ekslikke müüte. “Arvatakse, et passiivmaja tehnoloogia ei jäta arhitektile eriti suurt vabadust ja arhitektuuri väga teha ei saagi. Seda kinnitavad ka Saksamaal ja Austrias püstitatud passiivmajad, mis pole erilise arhitektuuriga ja on suisa igavad,” lausus Šein, kelle sõnul oli tema ja hoone kaasautori Kristjan Reidi üheks suuremaks väljakutseks muuta hoone ka arhitektuuriliselt nägusaks. “Meie arvates tuleb hoone huvitav ja omanäoline,” kinnitas Šein.

Loodussäästlik lasteaed

Saekoja hotell pole ainus Valgamaale kavandatav passiivmaja. Juba tuleva aasta lõpuks peaks Valga lasteaed Kaseke saama uue kuue ja seda just passiivmaja tehnoloogiat kasutades. Valga linnavalitsuse arenguameti juhataja Meelis Linnamägi sõnul hakkas ta passiivmajade vastu huvi tundma iseseisvalt kolme aasta eest, kui külastas Hannoveris üht passiivmaju tutvustavat messi.

Mõne aja pärast veenis Linnamägi ka linnajuhte lasteaeda just selle tehnoloogiaga renoveerima. Kuigi raha läheb lasteaia renoveerimisele hinnanguliselt ligi kümnendiku võrra rohkem kui üldlevinud ehitusviisi kasutades, usub Linnamägi, et viie-kuue aasta möödudes on esialgsed kulud tasa teenitud.

Kolmas teadaolevalt peagi ehitusfaasi jõudev passiivmaja kerkib Palamusele, kus passiivmajaks ehitatakse vallamaja. Hoone ehitamisel kasutatakse savi ja puidu kooslust ning hoonele rajatakse murukatus. Vallamaja projekti “Kolmveerand kolm” arhitektuurse osa eest on hoolitsenud OÜ Sirkel & Mall.

Mis on passiivmaja?

•• Passiivmaja käsitus on arendatud, lähtudes teaduslikust huvist, kui kaugele saab maja energiakulude vähendamisega minna.

•• Passiivmajade puhul ei viida küttevajadust mitte tingimata võimaliku miinimumini, vaid teatud mõistliku piirini, milleks passiivmaja puhul on võimalus aktiivsest küttesüsteemist loobuda.

•• Passiivmajades elavad pered kulutavad praegu küttele kümme korda vähem kui teiste uute majade omanikud, kuna maja on väga hästi soojustatud ning see on ehitatud lisaks õhutihedana, ilma külmasildadeta.

•• Passiivmaja kütmiseks kogutakse erilise sundventilatsiooni abil kokku ja suunatakse soojusvahetitesse nii asukate, elektriseadmete kui ka maapinna tekitatud soojus ning kasutatakse seda ruumide kütmiseks.

•• Ahjude või keskkütte asemel kasutatakse lisasoojuse saamiseks elektriga töötavat soojuspumpa, mis soojendab ventilatsioonisüsteemi abil ringlevat õhku.

Allikas: Tartu ülikooli tehnoloogiainstituut, Meelis Linnamägi