Otsekorraldusega võeti inimese kontolt ka pärast tema surma raha
16. juulil käis Johanna oma vanaema surmatunnistusega lõpetamas Elisa võrgus tegutseva TeleYhe telefonilepingut, seejärel enda nimele muutmas Eesti Energia elektrilepingut. Kõikide arvete tasumine oli vanaemale organiseeritud otsekorraldustega.
Lepingut lõpetades kinnitati Elisa teeninduses, et vanaema telefonileping on lõpetatud, võlgnevusi pole. Aga juba 16. augustil sai Johanna vanaema nimele telefoniarve. „Klienditeenindusse helistades jõudsime kenasti kokkuleppele: vanaema on surnud ja hauatagusest ilmselt ei räägi ja saadetud arve tühistatakse,” rääkis ta.
Novembris sai Johanna pärimistunnistuse ja läks Swedbanki, et kätte saada väike summa, mis notari sõnutsi vanaema arvel teda ootas. Teller aga teatas, et konto on tühi. Eesti Energia oli 20. juulil võtnud Johanna vanaema kontolt üle kümne euro.
Elisa, kus leping lõpetati ja augustikuise arve järel vanaema surma fakti meelde tuletati, oli võtnud lahkunu kontolt raha 20. juulil ja proovinud seda korra teha ka 20.augustil. „Tõsi, viimane kord ei õnnestunud, kuna pärast surma esitatud arved olid vanaema konto juba tühjaks teinud,” tõdes Johanna.
Olevat inimlik eksitus
Osapooled kiirustasid kinnitama, et tegemist on üksikjuhtumiga. Kõige selgemalt väljendas seda Elisa, mille pressiesindaja Marika Raiski sõnul ei ole analoogset juhtumit ette tulnud. „Tegemist on selgelt erandjuhtumiga, mille osas võtame õppust,” kinnitas ta. Selgus, et hetkel, mil Johanna surmatunnistusega Elisasse jõudis, oli seal arve juba koostamisel, augustis aga saadeti arve inimliku eksituse tõttu.
Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik tõdes, et otsekorralduse puhul saadetakse arved panka tasumiseks kuu 13. kuupäeval. Seega jällegi jõudis Johanna surmatunnistusega ettevõttesse liiga hilja.
Mõlemad ettevõtted juhivad tähelepanu, et otsekorraldus on panga ja inimese vaheline asi. „Elisa ei saa omal initsiatiivil otsekorralduslepingut lõpetada, kuna see on kokkulepe kliendi ja panga vahel,” ütles Raiski. Eliis Vennik Eesti Energiast lisas, et kliendi surma korral tema võrgu- ega otsekorraldusleping ei lõpe automaatselt, katkestamiseks on vaja lähedaste avaldust.
Swedbank aga näitab hoopis ettevõtete poole. „Elisal on meie lepingute lõpetamise õigus, seega oleks pidanud teenindaja lõpetama ka panga otsekorralduse,” sõnas panga pressiesindaja Mart Siilivask.
Pärimisküsimustega tihti kokku puutunud notar Priidu Pärna sõnas, et tegu ei ole siiski üksikjuhtumiga, tema praktikas on sarnaseid olukordi ennegi ette tulnud. Probleem seisneb selles, et lähedased ei peaks üldse saamagi lepinguid kohe lõpetada, kuna nad ei ole automaatselt veel pärijad.
„Sellest tuleneb ka panga õigustatud reegel, et nad ei näita igale lähedasele surnu kontosid ega lõpeta lepinguid, kui pärijat pole välja selgitatud,” selgitas ta. Pärna arvates võiks pank selliseid püsimaksekorralduse lepinguid sõlmida tingimuslikult, et need lõppeksid igal juhul isiku surmaga automaatselt.
Igal juhul kinnitasid nii Eesti Energia kui ka Elisa, et Johanna saab tagasi kõik üleliigselt makstud ja vääralt võetud eurod.TarbijakaitsePärimisasjadega tegelege kohe
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski ütles, et artiklis kirjeldatud olukordade vältimiseks tuleb võimalikult kiiresti võtta ühendust nii ettevõttega, kes teenust pakub, kui ka pangaga, kui on teada, et sõlmitud on otsekorraldusleping.
„Ettevõtjaid siin siiski vastutavaks pidada ei saa, kuna neil ei ole pädevust ega kohustust lõpetada otsekorraldust pangas: see on tarbija enda leping pangaga,” selgitas ta. „Samuti ei pidanud ettevõtjad teadma, kellega ühendust võtta, kui summad edasi laekusid.”
Enammakstud summad saavad pärijad alusetu rikastumise sätete alusel ettevõtetelt tagasi nõuda.
Tarbijakaitsesse ei ole selliste probleemidega Turetski kinnitusel varem pöördutud.
