Otsevalimiste korral võib presidendivõim aheneda
Üks kolmest valitsusparteist, Rahvaliit, toetab aga küll presidendi otsevalimist, kuid kahtleb presidendi volituste muutmise vajalikkuses.
Otsevalimiste korral võib presidendivõim aheneda 71 Riigikogu liiget algatasid 12. juunil seaduseelnõu, mille kohaselt hakkaks Eesti presidenti tulevikus valima rahvas. Eelnõule on alla kirjutanud nii Res Publica, Reformierakonna kui Rahvaliidu saadikud ning lisaks sellele ka opositsioonilise Keskerakonna fraktsiooni liikmed.
Teisipäeval eelnõu arutanud valitsus avaldas sellele toetust. Peaministri Juhan Partsi arvates tuleks aga otsevalimiste puhul üle vaadata ka presidendi volitused: tema seadusandliku vetoõigus, põhiseaduse algatamise õigus ning õigus piiramatult kokku kutsuda Riigikogu istungeid.
Peaminister Juhan Parts kinnitas ajakirjanikele, et kaalumist vajab ka presidendi pädevus välja kuulutada sõjaseisukord ja mobilisatsioon. “Paljud põhiseaduse pädevuskataloogis olevad asjad on ikkagi maha kirjutatud 1930ndate aastate põhiseadusest,” ütles Parts. “Tänane riigikaitse ja –korraldus on NATO lävepakul ikka natuke teistmoodi.”
Ka justiitsministeerium on teatanud kirjas riigikantseleile, et Riigikogu võiks presidendi otsevalimise sätestamisega põhiseadusesse kaaluda presidendivõimu mõningat piiramist.
“ juhime tähelepanu asjaolule, et otsevalitavatel presidentidel ei ole parlamentaarsetes riikides tavaliselt kuigi suurt pädevust seadusandliku võimu teostamisel, eriti tavaolukordades, et mitte tekitada konflikte kahe rahva poolt valitud ja seega suur legitiimsust omava organi – riigipea ja parlamendi vahel, mis võiks seada ohtu demokraatia püsimise,” seisab justiitsminister Ken-Marti Vaheri ja justiitsministeeriumi asekantsleri Priit Kama kirjas.
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõuniku Virgo Saarmetsa sõnul võib juhul, kui rahva poolt valitava presidendi võimupiirid jäävad praegustega samaks, tekkida oht Eesti põhiseaduslikule korrale.
“Kui president valitakse rahva poolt, siis ta saab sarnaselt Riigikogule rahva mandaadi ja võib tekkida olukord, kus kaks tugeva mandaadiga riigiorganit hakkavad omavahel konkureerima,” ütles Saarmets. “Parlamendis on erinevad poliitilised jõud, kes esindavad valijaid ja kokku peaks Riigikogu 101 saadikut andma läbilõike Eesti ühiskonnast. Presidendi puhul ei saa aga rääkida sellest, et ta peaks esindama ainult oma valijaskonda, ta peaks esindama kogu kogu rahvast ja riiki, mistõttu tuleks tema puhul vältida poliitilisi kaalutlusi.”
Keskerakond ja Rahvaliit, kelle saadikud kirjutasid alla presidendi otsevalimiste seaduse eelnõule, kinnitasid samas teisipäeva õhtul, et toetavad pigem presidendi praeguste võimupiiride säilimist.
Omaaegne Põhiseaduse Assamblee liige Jüri Adams, kelle koostatud eelnõu sai praegu Eestis kehtiva põhiseaduse aluseks, ütles, et kui presidenti hakatakse otse valima ning seejuures tema võimu piiratakse, tekib ebakõla rahva ootuste ja tegelikkuse vahel.
“Valimismeetod ja võim ei ole siin omavahel kooskõlas, siin on karjuv ebakõla,” rõhutas Adams. “Kui rahvas ei ole rahul valitud isiku liiga väikeste võimupiiridega, siis tekib teatud pettumus oma riigis.”
Adams lisas, et presidendi otsevalimine suurendab sisuliselt tema võimu, seda ka siis, kui ta võimupiire formaalselt piiratakse.
“Sõltumata sellest, mida kirjutatakse võimupädevustesse, otsevalimiste puhul võim suureneb,” ütles Adams. “Ükski president, kes on saanud otsevalimistel sadu tuhandeid hääli, ei kavatse piirduda nende väheste võimuvolitustega, mis tal paberil kirjas on. Mandaat, mis saadakse mitmesaja tuhande hääle kaudu otse, on niivõrd tugev, et sellega sõidetakse kirjutatud reeglitest lihtsalt üle. Kui otsevalitud president tahab, siis ta läheb lihtsalt televiisorisse ja kutsub rahva tänavatele.”
Põhiseadust saab muuta kahel viisil – kas Riigikogus või rahvahääletuse teel.
