Paarkümmend kilomeetrit üle – pole probleemi ehk eestlane piirkiirusest ei hooli. 30 km/h alas sõidavad ka liinibussid 50-ga

Eksperimendi käigus mõõtsime inimeste kiirust viies kohas ja kõikides ületati lubatud sõidukiirust vähemalt 10 km/h. Aina rohkem autojuhte jääb politseile kihutamisega vahele.

Eestlane on raske jalaga. Seda hoolimata tõsiasjast, et piirkiiruse ületamine on peamine liiklusõnnetuste põhjustaja. Ometi valitseb eri uuringute järgi eestlaste hulgas endiselt mentaliteet, et 10 või 20 km/h üle pole probleem. Kui purjus sõbra rooli laskmise vältimiseks teab suurem osa inimesi, et esimese asjana tuleks autovõtmed ära peita, siis kihutamisse nii hukkamõistvalt ei suhtuta. Maanteeameti uuringust selgub, et 56% eestlasi peab lubatud tunnikiiruse kümne kilomeetri võrra ületamist aktsepteeritavaks. Kiirust on enda sõnul ületanud 85% sõidukijuhte ja 41% juba olulisel määral. Selline pilt on tavaline näiteks Tallinna-Tartu maanteel, kus lubatud sõidukiiruse piires püsiv autojuht on teel kui paigal seisev post, millest järjest mööda sõidetakse. Peale selle, kes poleks kuulnud lugusid maanteedel hullumeelseid möödasõite tegevatest või linnatänavatel kihutavatest bussidest.

56% eestlasi peab lubatud tunnikiiruse kümne kilomeetri võrra ületamist aktsepteeritavaks.

Vaatasime järele, kas piirkiirusest teavitavatest märkidest on ka reaalselt mingit kasu või sõidetakse nii, nagu tuju on. Selleks laenas politsei Eesti Päevalehele radari Stalker. Politsei enam seda tüüpi kiirusmõõteseadet ei kasuta ja seetõttu on kiirusemõõtja taatlemata, kuid muidu endiselt töökorras. Politsei kinnitusel võib tulemusi mõõtemääramatuse piirides siiski usaldada. Selleks on kuni 100-kilomeetrise tunnikiiruse juures +/–3 ja kuni 130-kilomeetrise tunnikiiruse juures +/–4.

Valisime Tallinna linnas ja maanteel viis eri piirkiirusega teelõiku, kus möödasõitvate autode kiirust mõõtma hakkasime. Tallinnas Peterburi tee Olerexi tankla juures on lubatud piirkiirus 70 km/h. Suuname radari vastutulevate autode poole. Kohe hakkavad ekraanile ilmuma arvud, mis algavad pigem kaheksaga. Mööda sõidab takso kiirusega 80 km/h ja ühel hetkel näitab ekraan vastutuleva auto kiiruseks lausa 100 km/h. Kui iga tallinlane kurdab kanalis kihutavate busside üle, siis see hüpotees saab aga täielikult ümber lükatud. Linnaliinibussid sõidavad piirkiirusest hoopiski aeglasemalt ehk umbes 50-ga. Meie sõiduvahendiks olnud hall Volkswagen ja argipäevale kohane riietus panid enne mõõtmise alustamist lootma, et autojuhid meie tegevusest end mõjutada ei lase ja gaasipedaali tallatakse täpselt nii kiiresti kui muidu. Lootus purunes juba kümne minuti pärast, kui kaks meist möödunud autot meid telefonirakenduses Waze teistele hoiatuseks politseina märkisid. Hakkame ka märkama, et vastutulevad autod kipuvad pidurdama. Tuleb radar tagasi kotti pakkida ja end märkamatumaks muuta.

Mõni kilomeeter linnast väljas Tallinna-Narva maanteel on liiklus hõredam ja lubatud sõidukiirus juba 110 km/h. Katsume mitte nii nähtavalt radarit autode poole suunata ja autost ei välju. Vaatepilt radari ekraanil märgatavalt ei muutu ehk piirkiirust kohtab sellel haruharva. Keskmine sõidukiirus on 118–121 km/h ehk taas kümne võrra kiirem, kui lubatud. Silma jäävad aga konkreetse „firmata” ehk eri tellimusvedusid tegevad bussid, kelle jaoks peaks teelõigul kehtima 90-kilomeetrine tunnikiirus. Samal lõigul veidi maad eemal muutub piirkiirus tagasipöörde kohas paarisajaks meetriks 90-ks. Tundub, et seda märki panevad tähele ainult üksikud, enamasti välismaiste numbrimärkidega sõiduvahendid, sest radari ekraan alla 100 ei näitagi. Tundub, et oleme sattunud teelõigule, kus piirkiirust näitaval märgil on ainult väga sümboolne ülesanne.

Sama stsenaarium kordub ka 50 km/h alas Tallinna-Laagri piiril. Isegi hoolimata punasest fooritulest, mis liiklejate hoogu maha pidurdab, jõutakse meie radari vaatevälja tihti juba kiirusega 55–65 km/h. Ka Nõmmel oleval Hiiu tänaval tundub, nagu oleksime „kullasoone” otsa sattunud. Nimelt on hiljuti põhjaliku remondi läbinud ühesuunalisel tänaval lubatud sõita maksimaalselt 30-kilomeetrise tunnikiirusega. Oleme vaevalt jõudnud radari tööle panna, kui meist sõidab mööda roheline linnaliinibuss ja ekraan näitab selgelt 47 km/h ehk bussijuht ületab kiirust vähemalt 14 km/h. See ei jää 15 minuti jooksul ainsaks bussiks. Mõni hetk hiljem sõidab meist mööda buss kiirusega 51 km/h.

Kihutav buss on eriti ohtlik

Politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe selgitas, et busside kiiruseületamine on ohtlik, sest ühissõiduk on palju suurema massiga ehk teda on raskem seisma saada kui sõiduautot ja seal peal on veel ka reisijad, kelle turvalisuse eest peab vastutama. Tikerpe seletas, et kui 30 km/h sõitev auto saab seisma 13 meetriga, siis 50-ga sõites on pidurdusmaa juba 28 meetrit. See tähendab, et kui 30-ga sõitev auto saaks enne takistust seisma, siis 50-ga sõites toimuks kokkupõrge täpselt sama suurel kiirusel. Ühissõidukite puhul on aga pidurdusmaa veelgi pikem.

Busside kiiruseületamine on ohtlik, sest ühissõiduk on palju suurema massiga.

Tallinna Linnatranspordi AS-i bussiliiklusteenistuse direktor Andres Herkeli sõnul ei tule kiirust ületavaid bussijuhte tihti ette. Ta kinnitas, et vajaduse korral jäetakse juhid ilma osast kuupreemiast ning tõsisemate rikkumiste korral neil enam bussijuhina jätkata ei lasta. Kuid miks kiirust ületatakse? Vaatluse tulemused võiks tõesti lühidalt kokku võtta lausega, et 10 km/h üle on aktsepteeritav.

Erilised polnud ka ligi 20 km/h kiiruseületamised. Aga positiivse poole pealt jäid radari ette kiirust ületavad linnaliinibussid ainult ühes mõõtekohas.

Kiiruse ületamise peamiste põhjustena toovad inimesed esile, et kiirust ületatakse möödasõidul, teiste liiklejate järgi või isegi kogemata. „60 km/h üle on juba kuritahtlik kiiruseületamine. Seda ei saa kindlasti väita, et ei pannud tähele või kogemata. See on teadlik tegevus ja selliste inimeste puhul aitab ainult järelevalve. Kui räägime sellest enamusest, kes sõidab 15 km/h üle, aitab ennetus,” seletas Kalmer Tikerpe.

Kiiruskaamerate kasutuselevõtt on Tallinna-Tartu maantee kindlasti palju ohutumaks muutnud.

Tikerpe sõnas, et kiiruseületamine võib olla tingitud ka sellest, et inimesele jätavad head sõidutingimused ja korralik sõiduk mulje, et kiirus on ülemäära väike. „Tekib illusioon, et kui ma sõidan kiiremini, siis ei juhtu midagi, sest auto on hea ja liiklustihedus ei ole nii suur. Tundub, et auto on turvaline ja mis siis ikka juhtuda saab, ma jään seisma,” rääkis ta. Statistika näitab, et kiirust vähemalt 60 km/h ületavaid juhte on järjest rohkem. „Ma ei oska öelda, miks see nii on,” oli Tikerpe statistika tagamaid kommenteerides nõutu, kuid sõnas, et õnneks ei ole nii palju lubatud kiirust ületavate juhtide arvu kasv eriti suur.

Tulevik viib Tikerpe sõnul aga tehniliste vahendite suureneva kasutuselevõtu poole. „Praegu on maanteeametiga projektifaasis käimas liikuva kiiruskaamera rakendamine, mis paigaldatakse sõidukile,” sõnas ta. Kuid kas sellest on ka abi? „Kindlasti ei asenda ükski masin inimest, aga kiiruskaamerate kasutuselevõtt on Tallinna-Tartu maantee kindlasti palju ohutumaks muutnud,” sõnas ta.

Kiiruskaamera trahvib enim 50 km/h alades

Tänavu viie kuuga saatis politsei välja 55 040 trahviteadet kiiruskaamerate tuvastatud sõidukiiruse ületamiste kohta. Enim rikkumisi tuvastatakse kohtades, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h või 70 km/h.

Maikuus määrati 14 665 hoiatustrahvi, millest enim trahviteateid, ligi 4000, saadeti Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maantee Puhu ristmikul tuvastatud rikkumiste kohta. Samuti tuvastasid teistest enam kiiruseületamisi Kose, Muraste ja Are kiiruskaamerad, mille kohta koostati kokku üle 4750 trahviteate. Kõik eeltoodud kaamerad asuvad 50 km/h alas.

Tänavu poole aastaga on tabatud 172 autojuhti, kes ületasid piirkiirust 60 km/h või enam. Näiteks Tallinnas Tõnismäel tabati üks ilma juhiloata mees 50 km/h alas sõitmas kiirusega 147 km/h.

„Iga eestlane loeb” statistika

Periood 01.06 – 02.07.

Inimkannatanuga liiklusõnnetusi: 136

Neis hukkunuid: 6

Kannatanuga liiklusõnnetused alkoholi/narko mõju all juhi süül: 12

Uppunuid: 7

Tulekahjusurmasid: 0