Miks on täis peaga ujumine ohtlik?
Alkoholi tarvitanud inimene hindab suure tõenäosusega oma füüsilisi võimeid üle. Inimese vastupidavust mõjutab päike, kuumus, alkohol ja füüsiline koormus vees. Kõik see ka nõrgestab ja mõjutab inimese reaktsioone.

Näiteks - kui inimene alkoholijoobes maa peal komistab, siis saab ta väikse muhu. Aga kui see juhtub vees, siis võib inimese hingetorusse vett sattuda. Selle tulemusel tekib kõrikramp, mida inimene ei saa kontrollida. Kramp võib kesta sekundeid aga isegi kuni minuti. Selle ajal on inimene ilmselt paanikas ja püüab meeleheitlikult hingata. Kui ta uuesti hingata saab, võib ta uue sõõmu vett sisse ahmida...

Kas avalikus kohas joomise lubamine on uppumissurmadele mingit mõju avaldanud?
Statistika ja võrdlus eelmise aastaga seda ei kinnita ning ei saa öelda, et oleks hakatud tohutult palju rohkem vee ääres jooma. Joodi ja ujuti ka siis, kui see polnud lubatud.

Kui enne inimene mõtles, et võtab paar õlut, aga kuna ta avalikult seda teha ei tohtinud, siis mindi üksikusse kohta. Täna võib minna avalikku randa, kus saab keegi vahele astuda, kui nad vette tahavad minna.

Kas abi võiks olla alkoholi hinna tõstmisest või ligipääsu piiramisest?
Inimene leiab ikka võimaluse ja võtab kotiga randa kaasa lubatud ajal ostetud alkoholi. Need, kes tahavad, need saavad ikka oma asja kätte.

Mida siis teha, et uppumissurmasid ära hoida?
Väga paljud seovad ilusa ilma päikese ja veega, mille juurde käivad ka alkohol ning jahutav suplus. Kui sõber või isegi võõras inimene näeb pealt, et kasvõi paar õlut joonud inimene tahab vette minna, siis tuleks seda ükskõik milliste vahenditega takistada. Uppumine käib väga lihtsalt ja kiirelt. Aga pärast tuleb terve elu taluda kahetsusvalu, miks ma midagi ette ei võtnud. Tegelikult on joobes inimesel ujumise takistamine kangelastegu, sest suure tõenäosusega päästetakse ta elu.

Kui palju on abi sotsiaalkampaaniatest?
Kui inimene on aastakümneid mingil viisil käitunud, siis 1-2 aastat välikampaaniat seda kohe ei muuda. Küsitlused näitavad, et inimesed teavad, et alkoholi tarvitanult ei tohiks vette minna, aga nad teevad seda ikkagi. Siiski on trend paranemise suunas: me näeme väga selgelt, et inimeste teadlikkus on paranenud, inimeste hoiakud hakkavad muutuma, aga käitumise muutumine võtab veel aega.

Kui vaadata ainult statistikat ja võrrelda seda suve eelmise aastaga, siis eelmisel aastal oli oluliselt külmem suvi, kus suplusperioodi praktiliselt polnud. 2010. aasta oli aga soe ja siis oli alkoholi tarvitanud uppunuid isegi rohkem, kui sel aastal. Seega trend on siiski paranemise suunas.

Eesti Päevalehe juhtkiri tõi välja välismaise kogemuse - Rootsis pakutakse täiskasvanutele veekogude ääres tasuta ujumisõpet, Saksamaal õpetatakse üliõpilastele vetelpäästet. Mida Eestis tehakse?
Ka päästeamet ei tegele ainult välikampaaniatega. Me oleme teinud koostööd ujumisliiduga ning selle tulemusel on oluliselt täiendatud ujumistreenerite väljaõpet, kes õpetavad oma õpilastele, kuidas käituda, kui keegi on sattunud hätta. Mitmendat aastat järjest on viidud läbi kursusi kõikidele ajateenijatele, kellele õpetatakse esmaabi andmist ja seda, kuidas käituda, kui keegi on uppumas.

Lisaks korraldame ujulates koos tippujujatega ohutus- ja infopäevi. Seal õpetatakse lastele ja peredele, kuidas ohtusattunut abistada. Sel aastal lasime välja ka veeohutusfilmi, mida saab näha koolides, televisioonis ja YouTube'is. Ehk et töötame selle nimel, et inimesel tekiks ka reaalne oskus kedagi päästa.