Tallinna tuletõrje- ja päästeamet viis reegleid eirates läbi Mustamäe komando rühmapealiku Tiit Grossthali surmajuhtumi uurimise, mis välistas ametkonna süü toimunus.

Tiit Grossthal hukkus Männiku karjääris õppesukeldumisel. Grossthal loobus ohutusliinist ning sukeldus ilma instruktorita. Seni teadmata põhjusel tekkisid Grossthalil umbes kuue meetri sügavuses probleemid ning ta uppus.

Algselt põhjendati Grossthali surma tema terviserikkega, kuid arstide sõnul oli Grossthal terve.

Poolteist kuud pärast saatuslikku päeva on Grossthali vanemad Ruudi ja Selma endiselt teadmatuses, mis traagilise juhtumi põhjustas.

"See on Tallinna tuletõrje- ja päästeameti juhtkonna sigadus, sest nagu ma olen kuulnud, püüavad nad kogu süü juhtunus lükata minu poja ja tema kolleegide kaela," lausus Ruudi Grossthal. "Nad unustavad ära, et mehi kästi tuukriks õppida, kuigi kuidas see käima peaks, oli täiesti välja töötamata."

Selma Grossthal on enese sõnul elanud kogu poja surma järgse aja vaid rahustite toel ning tabab end igal õhtul aknast välja vaatamas ning poja kojutulekut ootamas. "Ma tean ju, et see on asjatu, kuid ta oli meil ainus laps ning mul on endiselt tunne, justkui juhtunuks see kõik alles eile," lausus hukkunud päästetöötaja ema.

Tallinna tuletõrje- ja päästeameti moodustatud komisjon Tiit Grossthali surma uurimiseks lükkas vastutuse Mustamäe komando pealikule Tõnis Pajole, kuid jättis arvestamata, et juhtkond polnud kehtestanud korda treeningute läbiviimiseks.

"Pajo ei ole süüdi, sest polnud tema asi ohutusreegleid ning kõiki treeningutega seonduvat välja töötada. See oli juhtkonna asi," ei lepi Ruudi Grossthal poja töökaaslase süüdistamisega. Tema hinnangul püüab päästeamet raportis poja surma eest vastutajaid varjata.

Uurimisraporti esimeses variandis osutasid komisjoni liikmed asjaolule, et tuletõrje- ja päästeameti töötajate koolitusele saatmise ja koolituse korraldamise kohta ei olnud välja antud ühtegi käskkirja. Kogu tegevus põhines vaid suusõnalistel korraldustel ja kokkulepetel.

Eesti Päevalehe andmeil on aga ametkonna peadirektori Raik Saarti kinnitatud lõppvariandis etteheide juhtkonnale raportist välja jäetud.

Saart keeldus eile Eesti Päevalehele Tiit Grossthali surma uurimise raportit kommenteerimast, katkestades telefonikõne pärast endise alluva nime kuulmist.

Ka komisjoni esimees, operatiivteenistuse direktor Kuno Tammearu loobus kommentaaridest, öeldes, et seda saab teha vaid Saart.

Mustamäe komando pealik Tõnis Pajo tunnistas, et tunneb end süüdlasena, et andis Grossthalile ning tema kaaslastele loa minna Männiku karjääri sukelduma.

"Ma ei tunne solvumist, et mind on patuoinaks tehtud, sest oma süü on juhtunus ka mul. Kuid tõsi on, et tuukrikursused olid reglementeerimata," lausus Pajo.

"Päästeametnikele korraldatud tuukrikursuste organiseerimisel oli mindud mööda igasugustest reeglitest, sätestamata oli, kes ja kuidas neid läbi viib ning milline peaks olema järelevalvemehhanism," osutas ametiühingute keskliidu noortekomisjoni esimees Sander Vaikma. Tema sõnul kavatseb ametiühing järgmise nädalal algul saata Saartile kirja, milles teeb ettepaneku kollektiivlepingu läbirääkimiste alustamiseks.

"Nii kurb kui see ka ei ole, Grossthali miski enam tagasi ei too, kuid kollektiivlepingusse püüame sisse kirjutada sätteid, et päästeamet edaspidi taolisi eksimusi ei teeks, "lisas Vaikma.

Ettevalmistuse puudulikkust tunnistasid ka Grossthaliga saatuslikul 19. juulil koos sukeldumistreeningutel osalenud Priit Trestip ja Koit Pähn.

"Ettevalmistus oli küllaltki algeline. Kui teooriat saime korralikult, siis praktika oli küll väga napp," kirjeldas Trestip.