Seetõttu suheldakse suurtes ühisoperatsioonides enamasti mobiiltelefonidega, nii oli ka Pärnu üleujutuse ajal.

Siseministeeriumis raadioside projekti juhtiv Hannes Märtin ütles, et uus tehnoloogia paneb grupid kokku ja vajaduse korral saavad eri teenistused nupuvajutusega ühele lainepikkusele minna.

Mobiilside pole piisavalt turvaline, sest suuremate ürituste ajal võib võrk olla üle koormatud. “Näiteks uusaastaööl võib ühenduse saamine pikka aega väga raske olla,” märkis Märtin.

Teine argument on teabevahetuse kiirus. “Info edastamise kiirus peab olema maksimaalselt kuni pool sekundit. Mobiiltelefoniga kulub kontakti saamiseks üldiselt vähemalt viis sekundit,” lausus projektijuht.

Korralik leviala

Märtini sõnul on tõhusat sidesüsteemi rajada keeruline, sest keerulised päästetööd nõuavad väga head leviala. “Piltlikult öeldes peab saama raadiojaamaga rääkida üle terve Eesti,” lisas ta.

Kui autole paigaldatava raadiojaama leviala on 20–25 kilomeetrit, siis kaasaskantava käsijaama levila mõned kilomeetrid.

Spetsiaalseid maste uue süsteemi tarvis püstitada ei plaanita, odavam tuleb sidejaamade paigutamine mobiilsidefirmade ja riigi käsutuses olevatele mastidele.

Kuigi siseministeerium valmistab riigihankeprojekti ette ja loodab aasta keskpaigas seda valitsusele tutvustada, tuleb selleks ka aktiivselt raha otsida.

Kogu projekti maksumus on hinnanguliselt 450 miljonit krooni.

Kuigi osa sellest on planeeritud saada Schengeni riikidelt Eestile toetuseks antavast miljardist kroonist, peab võrgu täielikuks väljaehitamiseks leidma raha ka riigieelarvest.

“Meditsiin ja päästevaldkond ei kuulu lihtsalt Schengeni projekti alla,” märkis Märtin.