Päästjate ülem: valmistasime ette sadu voodeid, kui pidanuks koguma sadu kirste

Estoniale lähimal maismaal, Utö saarel päästmist korraldanud Pasi Staffi sõnul toodi küll veest inimesi, ent kohale jõudis enamik surnuna.

Millal te teada saite, et Estonia on põhja läinud?

Olin operatsiooni tõttu Turu haiglas ja magasin kui järsku õde mu kell kaks öösel äratas. Edasi käis juba kõik kiiresti, 30 minutit arutasime, kes peaks haiglast kaasa tulema ja andsin omalt poolt nõu, mida on võimalik merel ära teha, töötasin siis Utö mereväebaasi ülemana. Edasi läksime kohe Utöle, kuhu jõudsime varahommikul.

Oli siis juba teada, kui traagiline olukord on: peaaegu tuhandest inimesest pääses veidi üle saja?

Ei. Teadsime, et ees ootavad kurnavad tunnid ja võib olla hukkunuid, ent loo lõpp pidi olema õnnelik, sest enamik inimesi pidanuks olema päästepaatides ja uskusime, et suudame nad päästa ja neid aidata ja valmistusime saarel selleks. Olen saanud põhjaliku parvlaeva päästmise treeningu, aga oodata osati elektrikatkestust või tulekahju – keegi poleks suutnud uskuda, et me tegeleme laevahukuga, kust enamik inimesi ei pääse.

Loe edasi, miks ei suutnud päästjad rohkem inimesi päästa, mida tehti surnukehadega, keda oli rohkem kui saarele jõudnud ellujäänuid, ja miks usuti alguses, et enamik inimesi pääseb eluga.