Kohtumistel olid kõne all Euroopa Liidu finantsperspektiiv, Euroopa tulevikuga seonduv, Euroopa naabruspoliitika, NATO õhuvalve ning ELi ja Venemaa suhted.

Rääkides Euroopa Liidu finantsperspektiivist olid välisministrid ühel meelel, et kompromiss tuleb saavutada nii kiiresti kui võimalik. Samas tõdeti, et kuna eesistuja ei ole veel konkreetseid ettepanekuid teinud, muutub kokkuleppe saavutamine detsembrikuisel Ülemkogul järjest keerulisemaks.

"Täna ei ole veel mõtet meelt heita ja käega lüüa, vaid tuleb tõsiselt vaeva näha ja detsembri tippkohtumisel kokkuleppe saavutamise nimel edasi töötada," lausus Paet. Samas tõdes ta, et paraku töötab aeg siiski meie kahjuks.

Steinmeier ütles, et eelmise eesistuja Luksemburgi ettepanekud peaksid olema tõenäoline alus ka detsembrikuise kokkuleppe saavutamisele.

Ministrid vahetasid mõtteid ka Euroopa tuleviku ja põhiseaduse lepingu üle. Paet kinnitas, et Eesti jätkab põhiseaduse lepingu siseriiklikku menetlemist varem kavandatud korras, kuna lepingus sisalduvate oluliste teemade ja Euroopa tuleviku üle peab Eesti parlamendis ja ka ühiskonnas laiemalt põhjalik arutelu tekkima. Steinmeier avaldas heameelt, et Eesti on otsustanud ratifitseerimisprotsessiga edasi minna. See saadab Prantsusmaale ja Hollandile sõnumi, et kui uued liikmesriigid on põhiseaduse lepingust huvitatud, ei tohi vanad ka lootust kaotada või lepingu tähtsust ja tähendust kahandada, lausus Steinmeier.

Pooled rääkisid ka arengutest Ukrainas ning leidsid, et rahvusvahelise üldsuse kohalolek seal peab suurenema. Ministrid nõustusid, et üheks heaks näiteks koostööst ELiga on piirimissioon Transnistria Ukraina poolse piiri kontrolli osas, kuhu nii Eesti kui Saksamaa on otsustanud ka panustada. Paet sõnas, et oluline on ka järgmisel aastal toimuvate parlamendivalimiste vastavus kõigile rahvusvaheliselt tunnustatud normidele.

Paet tõstatas kohtumisel Saksa kolleegiga NATO õhukaitsepoliitika tuleviku küsimuse ning kinnitas, et NATO õhuturbe jätkumine on Eesti õhukaitse seisukohalt väga oluline. Saksa välisminister lubas teema tõstatada lähipäevil NATO peasekretäri Jaap de Hoop Schefferiga kohtudes.

Pooled arutasid ka Põhja-Euroopa gaasijuhtmega seonduvat ning Saksa välisministri sõnul tuleb kõigi osapooltega arutada projektiga seonduvaid küsimusi.

Paeti kohtumisel Bundestagi opositsioonipartei Vaba Demokraatliku Partei (FDP) fraktsiooni esimehe Wolfgang Gerhardtiga peatuti pikemalt olukorral Valgevenes. Pooled nõustusid, et situatsioon on jätkuvalt äärmiselt murettekitav ning et Euroopa Liit peab end seal enam nähtavamaks tegema. Paet ütles, et oluline teetähis Valgevene poliitikas on ka 2006. aasta presidendivalimised - nii vastavus rahvusvahelistele nõuetele kui ka tulemused. Samas nõustusid pooled, et vaatamata Valgevenes järjest halvenevale poliitilisele olukorrale peavad jätkuma nii Eesti kui Saksamaa poolt Valgevene tsiviilühiskonnale suunatud projektid ja kontaktid.

Peatudes Euroopa Liidu ja Venemaa suhetel tõdesid pooled, et kõikidele ELi liikmesriikidele on oluline stabiilsus suhetes Venemaaga ja kõikide huvides on demokraatlik Venemaa. Opositsioonipartei liider lubas ELi ja Venemaa suhete temaatika tõstatada ka järgmisel Saksa parlamendi debatil.