Paet: Balti õhuturbe probleem peaks olema lahendatud 2018. aastaks
Kaitsekoostööst rääkides rõhutas Paet, et aastaks 2018 tuleb leida lahendus ühise õhuruumi turbe osas, vahendas välisministeeriumi pressitalitus. „Kümme aastat on küll pikk periood, kuid sellise keerulise küsimuse lahendamine nõuab põhjalikku analüüsi ja suuri investeeringuid, ” tõdes Paet.
Eesti on järgmisel aastal Balti Ministrite Nõukogu eesistuja. Paet andis istungil ülevaate eesistumise prioriteetidest, milleks on lisaks kaitse-ja julgeolekukoostöö tugevdamisele ühise energiaturu loomine, maantee- ning raudteeinfrastruktuuri arendamine, küberjulgeoleku ning Läänemere keskkonna kaitse.
Välisminister peatus oma ettekandes energeetikaküsimustel. „Julgeoleku seisukohast on oluline, kuidas me lahendame pikaajalised energiatarnete probleemid,” sõnas Paet. „Seetõttu on äärmiselt vajalik piirkondliku energiaturu väljaehitamine ning energiatootmise ja -tarnete kindlustamine.”
Minister toonitas ka Via Baltica ja Rail Baltica projektide tähtsust. „Via Baltica ja Rail Baltica edasiarendamine on oluline Balti riikide majandustele, kuna need tagavad kaasaegse ja kiire ühenduse ülejäänud Kesk-ja Lääne-Euroopaga,” ütles ta.
Rääkides küberjulgeolekust kinnitas Paet, et nii Läti kui ka Leedu on andnud nõusoleku osalemiseks Tallinnasse loodava küberkaitse keskuse töös.
Balti Ministrite Nõukogu on valitsustevaheline koostöövorm, mis loodi 1994. aastal. Nõukogu eesistuja vahetub igal aastal. Eesti eesistumine algab 1. jaanuaril 2008, sel aastal on eesistujaks Läti.
