Paet: Eesti ei jäta halli passiga väidetavaid piraate hätta
Välisminister Urmas Paet kinnitas Eesti Päevaleht Online'ile, et Venemaa pool andis kinni peetud kahtlustatavate piraatide nimed eile õhtupoolikul Eestile teada. Avalikkusele neid veel ei edastata. "Neid tuleb kõigepealt kontrollida," ütles Paet.
Kuigi kaaperdatud laev sõitis Malta lipu all ja peeti kinni Lääne-Aafrikas Cabo Verde lähistel, võib Venemaal rahvusvahelise õiguse järgi olla õigus piraatide üle kohut pidada. "ÜRO mereõiguse konventsiooni järgi võib ükskõik missugune riik piraatluses kahtlustatavaid isikuid teise riigi majandusvööndis kinni pidada. Siin võib meil olla tegu Cabo Verde majandusvööndiga," ütles Paet.
Rahvusvaheline reeglistik, mis puudutab piraatlust või piraatluse kahtlust, ütleb et kui piraadid tabatakse avamerel või mõne riigi majandusvööndis, siis ÜRO mereõiguse konventsiooni kohaselt võib ükskõik milline riik piraatluse kahtlustatavaid isikuid kinni pidada. Samuti on kinnipeetud isikutele õigus määrata karistus selle riigi seaduste kohaselt, mis piraadid kinni pidas. Kinnipidajaks peab olema sõjalaev või sõjalennuk, või mõni muu riigi teenistuse olev laev või lennuk.
Konsul tuleb lasta kohtuprotsessi jälgima, kui süüdistatav seda tahab
Inimeste kaitse osas on Paeti sõnul tegu tavalise konsulaarjuhtumiga. See tähendab, et kinnipeetud Eesti kodanik ja määratlemata kodakondsusega isik võivad kohtuda Eesti konsuliga, samuti võib konsul olla kohal kohtuprotsessil. "Kui neil on soovi, tuleb võimaldada neile kohtumine meie konsuliga," ütles Paet. "Tavapärane juhtum, kui Eesti kodanik välismaal kinnipidamisasutuses või kohtu all on."
Kui määratelmata kodakondsusega inimesed ehk niinimetatud halli passiga Eesti elanikud seda soovivad, aitab Eesti konsul ka neid. "Neil ühegi teise riigi kodakondsust ju ei ole," ütles Paet, kinnitades, et Eesti riik neid ka hätta ei jäta.
Vastavalt konsulaarseadusele peab Eesti riik osutama konsulaarabi nii Eesti kodanikele kui ka Eestis elamisloa alusel elavatele määratlemata kodakondsusega isikutele, teatas välisministeerium. Eesti suursaatkond Moskvas selgitab, kas nimetatud isikute seaduslikud (sealhulgas protsessuaalsed) õigused on tagatud, ning osutab vajadusel konsulaarabi. Eelkõige peab kinnipeetule olema tagatud õigus võtta ühendust Eesti Vabariigi välisesindusega ja muud rahvusvahelistest lepingutest tulenevad õigused.
