Paet ja Kokk: skandaali taga on isiklik viha ja vaen
Järgneb välisministeeriumi juhtkonna läkitus muutmata kujul:
Täna EPL-is ilmunud artiklisse ei ole mõistlik tegelikult kellelgi suhtuda liigse tõsidusega. Kogu asja taga on mõne mehe isiklik viha ja vaen Clyde Kulli vastu. Asi ei ole kahjuks jäänud vaid asutusesisese vaenu õhutamise ja kuulujuttude levitamise tasemele. Kahjuks ei kohkuta tagasi omaenese mugavuse nimel ka avalikkusega manipuleerimisest, tuues ohvriks paljude inimeste ja organisatsiooni kui terviku maine, et mitte öelda enamat.
Oleks AEELi asejuhi kohale nimetatud ükskõik kes teine, siis me seda asja täna ju ei arutaks.
Sooviksime teile selgitada järgmist:
On iga riigi otsustada, kuidas ta diplomaatilised esindused üles ehitab ning oma ressurssi peamaja ning esinduste vahel jagab. Eelkõige on määravaks huvid ning vastavalt sellele vahendite paigutus. Kui mingi valdkond vajab suuremat tähelepanu, siis vastavalt korrigeeritakse ja paigutatakse ümber ka ressursse.
Väliskaubanduse ja arengukoostöö valdkonnad vajavad üha rohkem tähelepanu. Eesti peab tagama majanduse ja ettevõtluse huvide kaitsmise oludes, kus seisab ees liitumine euroruumiga, käes on Lissaboni lepinguga kaasnenud muutused, kasvanud on Europarlamendi roll, globaalne majanduskriis ei ole möödas, arenevatel turgudel, eelkõige BRIC maades konkureerime teistega.
Enamikul riikidel on selle valdkonna katmiseks loodud lausa ministri ametikoht. Väliskaubanduse ja arengukoostöö küsimustes asejuhi koha loomine lubab ka meil pühendada enam aega ja ressurssi nende eesmärkide saavutamiseks peamajas ning tugevdada esinduse jõude Brüsselis, kus on vahetu juurdepääs Ühenduse kompetentsis olevate kaubanduspoliitika ja arengukoostöö kujundajatele ja otsusetegijatele.
Kindlasti oleks vaja täna juhtunu valguses meenutada ka Välisministeeriumi toimimise põhimõtteid. VAK ei ole kõrgem kohus, mille otsus edasikaebamisele ei kuulu. Maja sees on ikka olnud eriarvamusi ja kõik inimesed ei saagi kõigest ühtemoodi aru. See ongi meie tugevus. Oma arvamuse avaldamise eest ei ole praeguse juhtkonna ajal küll kedagi karistatud.
Küll aga ei ole aktsepteeritav, et ultimatiivses ja halvustavas toonis vaidlustatakse kolleegi teenistuskäiku ja usaldusväärsust. Ja täiesti mõeldamatu on loota konstruktiivset lahendust, alguses lekitamisega ähvardades ja seejärel (oma tahtmist mitte saades) lekitades meediasse oma arvamuse (kusjuures tsenseeritud kujul) ja seades selle kõrgemale kõigist teistest ning tegelikult ka Eesti huvidest, nagu eelpool vihjatud. Aga kui konsensuslikku parimat lahendust ei otsita, mis on siis diplomaadi eesmärk?
Pühendumine meeskonnatööle on Välisministeeriumi üks tähtsamaid väärtusi, sellealased oskused on diplomaadi kullaproov. Ilma selleta ei ole keegi omal alal parim. Kes selleks võimeline ei ole, ei sobigi tegelikult diplomaadiks.
Lugupidavalt
Urmas Paet, Marten Kokk, Marina Kaljurand, Kaja Tael, Peep Jahilo, Lauri Bambus, Katrin Saarsalu, Erle Ignatjev, Kairi Künka, Ilmar Õigus
