Selline käitumine on alatu kõigi nende suhtes, kes Kreekale varasematel aegadel laenu andnud, aga eriti nende suhtes, kes on viimasel viiel aastal Kreekale appi läinud, seal hulgas Eesti. Millegipärast ei tehtud referendumeid tingimuste üle siis, kui laene võeti ja neid jätkusuutmatult kulutati.

"Küüniline on ka see, et referendumiga paneb Kreeka valitsus vastutuse edasise eest oma õlult rahvale. Et mida iganes referendumil otsustatakse, siis pole see valitsuse valik, vaid rahva oma, mida valitsus peab lihtsalt täitma ning seega pole Tsiprasel ja valitsuse liikmetel tagajärgede suhtes ka justkui mingit vastutust," lisas Paet.

Referendumi väljakuulutamine näitas ja näitab eurosaadiku sõnul ka seda, et ega Kreeka valitsus soovinudki tõsiselt laenuandnutega kokkuleppele jõuda. 30. juunil jõudis kätte järjekordne laenumakse tähtaeg, mida ilmselt ei kavatsetudki maksta.

"Seega on referendum laenude tagasimaksmise tingimuste üle ka kreeklaste petmine oma valitsuse poolt, sest ühe või teise valiku tagajärgi pole võimalik selgelt välja tuua, mis aga sellise referendumi puhul oleks elementaarne. Ja ükskõik milline referendumi tulemus ei kustuta ühtki võlga.

Halb on see, et Kreeka probleemipuntral on võime kogu Euroopa majandust ja rahandust nõrgestada. Paraku on usaldus ja emotsioonid need, mis nii Euroopa-siselt kui -väliselt edasisi samme ning Euroopa majanduse tervist mõjutama hakkavad."