Paet lõi uue ameti, kulu üle miljoni
Möödunud reedel kirjutas Eesti Päevaleht eksklusiivsele materjalile toetudes, kuidas välisministeeriumi juhtide oktoobri alguses langetatud otsus asutada Eesti Euroopa Liidu esindusele veel üks asejuhi koht tekitas väljapaistvamate diplomaatide seas nördimust ja arusaamatust.
Meenutuseks: Eesti diplomaadid nimetasid sellise koha loomist täiesti põhjendamatuks ja „lambist võetuks”. Ei minister Urmas Paet ega keegi teine asutuse juhtkonnast pole suutnud uue koha loomist avalikkusele sisuliselt põhjendada. Eesti Päevalehe poolt samuti avalikustatud ministeeriumi juhtkonna reaktsioon, mis töötajatele lehes esile toodud arvamusavalduste kohta saadeti, piirnes asja „mõne mehe isikliku viha ja vaenu” kaela ajamisega.
Otsustasime avalikkusele kättesaadavate vahenditega kontrollida, kas etteheited, et koha loomine toimus eelneva analüüsita ja inimese leidmise protseduur läbipaistmatult, vastavad tõele. Selgus, et etteheited vastavad täielikult tegelikkusele.
Esmaspäeval küsisime ministeeriumilt arvutusi uue kõrge Brüsseli diplomaadi koha maksumuse kohta ja ametikoha tööülesannete läbipaistvalt esitatud loetelu. Kuivõrd koht loodi ja sellele vastav inimene, välisministeeriumi praegune poliitika asekantsler Clyde Kull valiti välja 4. oktoobril, peaksid vastused ammu valmis olema.
Hakkas alles arvutama
Küsimuste peale aga hakkas välisministeerium ametikoha maksumust silmanähtavalt alles esimest korda kokku arvutama. Selgitati, et arvu kokkusaamisega läheb aega, kuivõrd esinduse eelarvekavast tuleb eri ametikohtade osa eraldi välja võtta. Eile pärastlõunal saadud vastusest selgus lõpuks siis prognoos, kui palju Eesti EL-i esinduse väliskaubanduse ja arengukoostöö valdkonna asejuht maksumaksjale maksma läheb. „Oleme alalise esinduse EL-i juures asejuhi ametikohaga seotud kuludeks arvestanud u 1,2 miljonit krooni aastas,” vahendas ministeeriumi pressiesindaja Kersti Luha lõpuks. Ministeerium sai esile tuua mõne peamise kululiigi suurusjärgud, mis mängivad selle aasta kohta antud summas ehk olulisemat rolli: välislähetuse tasu orienteerivalt 420 000, abikaasatasu 120 000, korteri hind orienteerivalt 400 000, kolimishüvitis 120 000 krooni.
Peale selle mainiti veel, et seoses uue asejuhi töö algusega jäävad ära mõnegi Tallinna ametniku tihedad lähetused EL-i arenguministrite ja arengukoostööga seotud kohtumistele. Paraku ei selgitatud, kui suur summa siis kokku hoitakse.
Veel huvitavam oli tõsiasi, et esinduse uue asejuhi tööülesandeid pole seniajani ametlikult kirja pandud. „Asejuhtide ülesanded tulenevad esinduse põhimäärusest,” märkis Luha. Kuid Eesti EL-i esinduse põhimäärusesse pole siiani kolmandat asejuhikohta sisse viidud ega tema ülesandeid määratletud. Niisiis pole kuidagi võimalik öelda, et uue asejuhi nimetamine oleks toimunud läbipaistvalt. Selle asemel, et määratleda kõigepealt töökoha vajadus ja ülesanded ning seejärel leida neile vastav kandidaat, käitutakse vastupidi.
Siiski nimetas ministeerium tervelt kolm punkti, millega väliskaubanduse ja arengukoostöö teemadega tegelev esinduse asejuht täpsemalt tegelema hakkab: valdkonna Eesti seisukohtade teadvustamine EL-i nõukogus ja selle peasekretariaadis, Euroopa Komisjonis ning Euroopa Parlamendis; teabe vahendamine välisministeeriumile ja teistele Eesti ametiasutustele; Eesti ametiasutuste nõustamine. Tõepoolest, palju tööd 1,2 miljoni eest.
